|
== Pärand ==
=== "MäletamineMeenutamine" (1932) ===
Frederic Bartlett oli Cambridge’i eksperimentaalpsühholoogia õppetooli juhataja, kui ta avaldas raamatu ''„Remembering“'' ehk „Mäletamine“„Meenutamine“ (1932), mis on talle hiljem kõige rohkem tuntust toonud. Raamat käsitles Bartletti konseptsiooni konventsionalisatsioonist psühholoogias. See oli kogumik tema varasematest töödest seoses meenutusvõimega kujutiste, fotode ja juttude abil.<ref>{{cite web|url= http://cranepsych.edublogs.org/files/2009/06/Memory_distortions.pdf | title= Memory Distortions| accessdate= 2013-10-29}}</ref> Täpsemalt koosnes „Mäletamine“„Meenutamine“ eksperimentaalsetest uuringutest [[mälu]], kujutamise, [[taju]] ja meenutamise kui sotsiaalpsühholoogia nähtuse teemal. Tema mäletamisemeenutamise teooria hõlmas sotsiaalseid tingimusi, mis meenutamist mõjutavad. Raamat pakkus süvaanalüüsi ka Bartletti skeemiteooriast, mis inspireerib skeemide uurijaid tänapäevani.<ref>{{cite web|url= http://www.bartlett.psychol.cam.ac.uk/RememberingBook.htm | title= Remembering: A Study in Experimental and Social Psychology| accessdate= 2013-10-29}}</ref>
====Kummitussõja eksperiment====
Kummitussõja (''"War of the Ghosts"'') eksperiment „Mäletamise“„Meenutamise“ raamatust oli Bartletti kuulsaim uurimus ja demonstreeris mälu konstruktiivset olemust. Mälu on konstruktiivne, kui inimene väljendab arvamust sellest, mis mälestuses juhtus koos lisamõjuritega nagu kogemused, teamised ja ootused.<ref name=CogPsych>{{cite book |last=Goldstein |first=Bruce |year=2011 |title=Cognitive Psychology: Connecting Mind, Research, And Everyday Experience |location=Belmont, CA |publisher= Wadsworth, Cengage Learning |accessdate=2012-10-29}}</ref>
Eksperimendis pani Bartlett Edwardi-aegse inglise keele eriala tudengid lugema [[Kanada]] indiaanlaste folkloristlikku juttu „Kummitussõda“. Katseisikutel paluti erinevate ajaintervallide järel juttu meenutada. Bartlett leidis, et mida pikem ajaintervall jutu lugemise ja meenutamise vahel, seda vigasemad ja puudulikumad olid meenutused.<ref name=CogPsych/> Mis kõige tähtsam – kui jutu elemendid ei sobinud kuulaja sisemise skeemiga, siis need jäeti meenutusest välja või asendati tuttavamatega.<ref>http://www.aber.ac.uk/media/Modules/MC10220/bartlett.html {{dead link|date=July 2010}}</ref> Iga osaleja meenutus jutust peegeldas tema enda kultuuri, antud juhul Edwardi-aegset. Näiteks mäletasid mõned osalejad „kanuude“ asemel „paate“.<ref name=CogPsych/>
===Rakenduslik eksperimentaalpsühholoogia ja sõjandus===
Pärast „Mäletamise“„Meenutamise“ avaldamist keerlesid Bartletti mõtted ümber sotsiaalpsühholoogia metodoloogia tugevdamise, kasutades selleks [[psühholoogia]] ja [[antropoloogia]] ühendust. Aastatel 1935-1938 kohtus ta kaks korda aastas kolleegidega psühholoogiast, antropoloogiast ja sotsioloogiast, et arutada sellealast koostööd. Bartletti huvi rakendusliku eksperimentaalpsühholoogia vastu laienes, eriti [[sõjandus|militaarses]] suunas, kui Cambridge’i Tööstusuuringute Laboratooriumis avati Rakenduspsühholoogia Üksus.<ref name=IntellectualBiography/> Tema ja Kenneth Craik olid vastutavad UK Meditsiiniuuringute Komisjoni Rakenduspsühholoogia Üksuse loomise eest 1944. aastal. Nende ühine rakenduslik uurimistöö keskendus valitsusorganite poolsetele küsimustele. Pärast Craik’i varajast surma aastal 1945 sai Bartlettist Üksuse juhataja.<ref name=AAAS>{{cite web|title=Book of Members, 1780-2010: Chapter B|url=http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterB.pdf|publisher=American Academy of Arts and Sciences|accessdate=19 May 2011}}</ref> Ta võttis edukalt juhtimise üle ja suunas rõhu militaarvaldkonnale. Ka Craik’i kehaliste võimete teemalise töö edasiarendus pakkus Bartlettile huvi tõenäoliselt tema enda lapsepõlve spordikire tõttu. Sel ajajärgul andsid Inglismaa ja USA institutsioonid Bartlettile hulgaliselt preemiaid inimliigutuste adaptiivse sünteesi selgitamise eest.<ref name=IntellectualBiography/>
===“Mõtlemine“ (1958)===
1958. aastal avaldas Bartlett raamatu „Mõtlemine: eksperimentaalne ja sotsiaalne uurimus“ (''"Thinking: An Experimental and Social Study"''). Ta analüüsis mitmeid mõtlemisprotsesse, mida inimesed kasutavad, seoses jutu meenutamise meetoditega „Mäletamise“„Meenutamise“ raamatust. Viidi läbi eksperimente, kus katseisikutele näidati avatud lõpuga jutukesi ja paluti need realistlikult lõpetada. Bartlett leidis, et lõpetamine toimub isegi teadvustamatult ja heidab valgust sellele, kuidas skeemid (omamoodi mineviku organiseerijatena) juhatavad inimest konstruktiivsete ja ennustavate protsessideni.<ref name=IntellectualBiography/>
===Tunnustused===
Samal aastal, kui Bartlett avaldas „Mäletamise“„Meenutamise“, sai ta [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks. Tema panused Teise maailmasõja aegadel tegid temast 1941. aastal [[Briti impeeriumi ordu]] liikme ja teenisid talle [[Londoni Kuninglik Selts| Kuningliku Seltsi]] medaleid. Ta sai aukraadi Ateena Ülikoolist 1937. aastal, [[Princetoni Ülikool|Princetonist]] ja [[Londoni Ülikool]]ist 1947. aastal ja Louvaini Ülikoolist 1949. aastal.<ref name=IntellectualBiography/> 1948. aastal pidas Bartlett Kuningliku Institutsiooni jõulukõne teemal „mõistus töös ja mängus“. Samal aastal määrati ta rüütliks teenete eest Kuningliku Õhuteenistuse ees.<ref>{{cite web|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Institution_Christmas_Lectures |title=Royal Institution Christmas Lectures|accessdate=2013-10-29}}</ref> 1950. aastal sai Bartlettist Briti Psühholoogia Seltsi president.<ref name=IntellectualBiography/>
Pärast pensionileminekut 1951. aastal sai Bartlett jätkuvalt aukraade erinevatest ülikoolidest. 1952. aastal sai ta Kuningliku medali ja Longacre preemia Aeromedical Associationilt. Aastatel 1952-1963 valisid rahvuslikud psühholoogiaühendused [[Hispaania]]s, [[Rootsi]]s, [[Itaalia]]s, [[Türgi]]s ja [[Šveits]]is ta auliikmeks. 1958. aastal tunnustati teda Rahvusvahelise Eksperimentaalpsühholoogia Seltsi poolt ja 1959. aastal valiti ta Põhja-Ameerika Rahvusliku Teadusakadeemia ja Põhja-Ameerika Kunstiakadeemia välisliikmeks.<ref name=IntellectualBiography/> Tänapäeval annab Suurbritannia Ergonoomika Selts tema auks välja Bartletti medalit ja Eksperimentaalpsühholoogia Selts peab iga-aastast Bartletti loengut.<ref>{{cite web|url=http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederic_Bartlett |title=New World Encyclopedia: Frederic Bartlett|accessdate=2013-10-08}}</ref>
| 