Läänegoodid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Tesoro de Guarrazar (M.A.N. Madrid) 01.jpg|pisi|[[Rekkeswinth]]ile (653–672) kuulunud pühendatud kroon, leitudmis leiti [[Hispaania]]s [[Guarrazari aare|Guarrazari aardeaarete]] hulgast. ([[Hispaania Riiklik Arhaeoloogiamuuseum|Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum]]).]]

'''Läänegoodid''' ({{keel-la|Visigothi'', ''Wisigothi'', ''Vesi'', ''Visi'', ''Wesi'' või ''Wisi}}) olid üks kahest [[Goodid|gootidegooti]] rahvuse põhiharust, [[idagoodid|idagootide]] olid teinekõrval. NeedGoodid hõimudolid olidosa [[Germaanlased|germaanlastegermaani]] hõimude hulgast, kes liikusid läbi hilise [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] või [[Suur rahvasteränne|Suure rahvasterände]] ajal. Läänegoodid kerkisid esile gootide hulgast, kes sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] aastal 378. Läänegoodid tungisid [[Alarich I]] juhtimisel Itaaliasse ja [[Rooma rüüstamine (410)|rüüstasid aastal 410 Roomat ning asusid seejärel elama algselt Lõuna-[[Gallia|Galliasse]], asusidning hiljem [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaarele]], lõpukspraeguse [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i aladele, kus nad asutasid võimsa [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]].

PärastMitmed mitmeid aastaidaastad rändamist, mis viis läänegoodid võrdlemasamastama ennastend [[Piibel|piibli]] [[heebrealased|heebrealastega]], kes rändasid 40 aastat [[Siinai poolsaar|Siinai kõrbes]]. Selleks, et rändamisele lõpp teha, asusid läänegoodid aastal 418 Lõuna-[[Gallia]]sseGalliasse kui Rooma ''[[föderaadid]]''.'' Teadmata põhjustel läksid nad varsti oma võõrustajatega tülli ja asutasid [[Läänegootide kuningriik|oma kuningriigi]] [[pealinn]]aga [[Toulouse]]'is. Kui nad laiendasid oma võimu [[vandaalid]]e arvel [[Hispania]]ssepraegusesse Hispaaniasse, lõpetasid [[frangid]] [[Chlodowech I]] juhtimisel nende võimu Gallias [[Vouillé lahing]]us aastal 507. Pärast seda olijäi ainusnende territooriumkuningriigi [[Püreneed]]estainsaks põhjaPürenee pool,poolsaarel midamitte läänegoodidolevaks haldasid,osaks [[Septimania]] provints, nii et nende kuningriik piirdus [[Hispaania]]ga. Provintsis hakkas [[Bütsants]]i provintsi [[Spania]] ja [[Sueebid|sueebide kuningriigi]] ([[Gallaecia]]s) arvelvaldav domineerimaosa läänegootidekuningriigist väikeasus valitsevPürenee eliitpoolsaarel.

589. aasta paiku pöördusid läänegoodid [[Rekkared I]] valitsemise ajal [[arianism]]ist [[Nikaia usutunnistus|Nikaia usku]], kohandudeskohanedes järkjärgultjärk-järgult oma hispaania-rooma alamate kultuuriga.<ref>Dietrich Claude, in Walter Pohl (ed.) ''Strategies of Distinction: Construction of Ethnic Communities, 300-800'' (''Transformation of the Roman World'', vol. 2), 1998 ISBN ISBN 90-04-10846-7 (p.119-120: dress and funerary customs cease to be distinguishing features in 570/580)</ref> ''[[Lex Visigothorum]]'' (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused, nii et enam ei tehtud õiguslikku vahet ''Romani'' ja ''Gothi'', ehk roomlaste ja gootide vahel, sulatades nad kokku ''Hispani''-ks, ehk hispaania rahvuseks. Järgmisel sajandil domineerisid [[Toledo kirikukogud]] ja piiskopkond. Ajaloolised allikad 7. sajandist on suhteliselt harvad. Aastal 711 või 712 tapeti läänegootesuur hulk läänegootide eliidist, sealhulgas [[Roderich|nende kuningas Roderich]] ja palju tema juhitavaid mehi, [[Guadalete lahing]]us [[Moslemite vallutused Pürenee poolsaarel|sissetungivate araabia ja berberi]] vägede poolt. KuningriikSee kukkusviis seejärelkuningriigi kiirestikiire kokku kukkumiseni. Gootide identiteet elas kuningriigi languse siiski üle, eriti [[Hispaania mark|Hispaania margis]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigis]], mis asutati läänegootideläänegooti aadliku [[Pelayo]] poolt pärast tema võitu [[maurid]]e üle [[Covadonga lahing]]us.

[[Hispaania]]sHispaanias ja [[Portugal]]isPortugalis ehitasid läänegoodid mitmeid kirikuid ja jätsid maha üha kasvavalsuurel arvul arheoloogilisi leide ning eritikultuurilise suurelpärandi arvul [[Hispaania keel|hispaania]] ja [[Portugali keel|portugali]] ees-ja japerekonnanimede perekonnanimesidnäol. Läänegoodid olid ainsad, kes asutasid Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi langust ja enne [[Karolingid]]e tõusu uusi linnu. Kuni [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajani]] oli suurim läänegootide pärand, mis pole enam kasutusel, nende seadustekogu ''[[Lex Visigothorum]]'', mis oli eeskätt aluseks kohtutoimingutele enamuses kristlikus [[PüreneeIbeerias poolsaar|Ibeerias]]veel sajanditekssajandeid pärast nende kuningriigi surma.