Saksa Demokraatlik Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.183.161 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER. |
|||
34. rida:
'''Saksa DV''' ehk '''Ida-Saksamaa''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]is moodustatud riik.
Saksa DV pealinn oli [[Berliin]] ([[Ida-Berliin]]). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – [[Lääne-Berliin]] – Saksa DV-sse ei kuulunud.
Saksa DV kuulutati välja [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]]. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon.
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks.
==Riigivalitsemine==
Saksa DVs oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Rahvarindesse (''Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik''). Riigi valitsev partei oli [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]] (''Sozialistische Einheitspartei Deutschlands (SED)'').
Saksa DV ja SED juhtorganiks oli [[SSÜ Keskkomitee]] ja selle tegevjuhtkond [[SSÜ KK Poliitbüroo]], kuhu 1989. aastal kuulusid: [[Erich Honecker]], [[Hermann Axen]], [[Hans-Joachim Böhme]], [[Horst Dohlus]], [[Werner Eberlein]], [[Kurt Hager]], [[Joachim Herrmann]], [[Werner Jarowinski]], [[Heinz Keßler]], [[Günther Kleiber]], [[Egon Krenz]], [[Werner Krolikowski]], [[Siegfried Lorenz]], [[Erich Mielke]], [[Günter Mittag]], [[Erich Mückenberger]], [[Alfred Neumann]], [[Günter Schabowski]], [[Horst Sindermann]], [[Willi Stoph]], [[Harry Tisch]]; Poliitbüroo liikmekandidaadid: [[Ingeburg Lange]], [[Gerhard Müller (poliitik)|Gerhard Müller]], [[Margarete Müller]], [[Gerhard Schürer]], [[Werner Walde]].
Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Sekretariaati kuulusid: peasekretär [[Erich Honecker]], sekretärid: Agitatsiooni ja Propagandasekretär, [[Joachim Herrmann]]; Põllumajandussekretär, [[Werner Krolikowski]]; [[Günter Schabowski]]; Kultuuri, teaduse ja haridussekretär, Kurt Hager; Majandussekretär, [[Günter Mittag]]; Rahvusvaheliste suhete sekretär, [[Hermann Axen]]; Parteiorganisatsioonialase töö sekretär [[Horst Dohlus]]; Kaubanduse, varustuse ja kirikuasjade sekretär [[Werner Jarowinski]]; Julgeoleku, noorte ja spordi sekretär, [[Egon Krenz]], Naisasjade sekretär, [[Ingeburg Lange]].
Peale SED kuulusid Rahvarindesse:
'''Parteid'''
*Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei ''Liberal-Demokratische Partei Deutschlands'' (LDPD)
*Kristlik-Demokraatlik Liit - ''Christlich Demokratische Union'' (CDU)
*Saksamaa Demokraatlik Talupoegade Partei - ''Demokratische Bauernpartei Deutschlands'' (DBD)
*Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei - ''Nationaldemokratische Partei Deutschlands'' (NDPD)
'''Kodanikuliikumised:'''
*Demokratischer Frauenbund Deutschlands (DFD)
*Freie Deutsche Jugend (FDJ)
*Freier Deutscher Gewerkschaftsbund (FDGB)
*Kulturbund (KB)
*Vereinigung der gegenseitigen Bauernhilfe (VdgB)
1986–1990 aastate parlamendis oli 500 liikme hulgas esindatud erinevad parteid alljärgnevalt:
*SED: 127
*DBD: 52
*CDU: 52
*LDPD: 52
*NDPD: 52
*FDGB: 61
*DFD: 32
*FDJ: 37
*Kulturbund: 21
*VdgB: 14
[[1953]]. aastal toimusid Ida-Saksamaal [[Ida-Saksamaa 1953 aasta ülestõus|suured rahutused]], mis algasid ehitusnormide tõstmise pärast ja mis suruti NSV Liidu poolt maha. Rahutuste käigus sai surma umbes 300 inimest.
Saksa DV julgeolekuorgan oli [[Stasi]] (''Staatssicherheit'').
Saksa DV hakkas suhtlema [[Lääne-Saksamaa]]ga, kui seal seati [[Willy Brandt]]i valitsuse poolt sisse uus idapoliitika ja loobuti [[Hallsteini doktriin]]ist. Saksa DV liideti [[Saksamaa]] Liitvabariigiga [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]].
==Haldusjaotus==
Pärast Saksa DV moodustamist 1949. aastal jagunes Saksa DV algselt ajalooliselt kujunenud [[liidumaa]]deks.
*[[Mecklenburg]]i liidumaa
*[[Saksimaa]] liidumaa,
*[[Saksi-Anhalt]]i liidumaa,
*[[Tüüringi]] liidumaa,
*[[Brandenburg]]i liidumaa.
[[1952]]. aastal moodustati liidumaade asemele 15 [[ringkond]]a (''Bezirk'', mitmuses ''Bezirke''):
#pealinn [[Berliin]]
#[[Cottbusi ringkond]], keskus [[Cottbus]];
#[[Dresdeni ringkond]], keskus [[Dresden]];
#[[Erfurdi ringkond]], keskus [[Erfurt]];
#[[Frankfurdi ringkond]], keskus [[Frankfurt Oderi ääres]];
#[[Gera ringkond]], keskus [[Gera]];
#[[Halle ringkond]], keskus [[Halle]];
#[[Karl-Marx-Stadti ringkond]], keskus [[Karl-Marx-Stadt]];
#[[Leipzigi ringkond]], keskus [[Leipzig]];
#[[Magdeburgi ringkond]], keskus [[Magdeburg]];
#[[Neubrandenburgi ringkond]], keskus [[Neubrandenburg]];
#[[Potsdami ringkond]], keskus [[Potsdam]];
#[[Rostocki ringkond]], keskus [[Rostock]];
#[[Schwerini ringkond]], keskus [[Schwerin]];
#[[Suhli ringkond]], keskus [[Suhl]].
==Saksa DV ja NSV Liit==
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Saksamaal}}
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas [[Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal]]/Nõukogude väegrupp Saksamaal.
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist [[Ivan Serov]]i ([[NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal]]) ja [[Pavel Zelenin]]i ([[Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ|KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ]]/[[NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsus]]e ülem juuni 1945- aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu riikliku julgeoleku]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissariaad]]i ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid.
{{vaata|Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal}}
{{vaata|Nõukogude väegrupp Saksamaal}}
==Majandus==
Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa DV-st ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud [[Sileesia]] söebasseinid ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul asunud sadamad. Saksa DV oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas.
== Sport ==
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid [[Saksamaa ühendvõistkond|ühendvõistkonnas]] aastatel 1952-1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahest isegi [[poksija]] [[Wolfgang Behrendt]], kes võitis [[1956]]. aasta [[Melbourne]] [[1956. aasta suveolümpiamängud|mängudel]] kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
[[Sarajevo]] [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim [[Christa Rothenburger]], kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja [[Katarina Witt]] naiste üksiksõidus.
Alates [[1968]] võistlesid Saksa riigid eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.
==Vaata ka==
*[[Lääne-Saksamaa]]
*[[Lääne-Berliin]]
*[[Saksamaa]]
*[[Saksa DV jalgpallikoondis]]
*[[Saksa Demokraatliku Vabariigi pass]]
[[Kategooria:Ida-Saksamaa]]
[[Kategooria:Saksa DV]]
{{Link FA|af}}
{{Link FA|no}}
| |||