Redaktsioon: 20. mai 2014, kell 08:40 redigeeri Niky wow (arutelu \| kaastöö) 30 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. mai 2014, kell 08:41 redigeeri eemalda Niky wow (arutelu \| kaastöö) 30 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: [[1867]]. aastast oli Teichmüller professoriks [[Göttingeni ülikool\|Göttingeni Ülikool]]is, 1868. aastast - [[Baseli Ülikool\|Baseli Ülikoolis]], kus teda valiti filosoofia teaduskonna dekaaniks. [[1870]]. aastal kutsuti Teichmülleri [[Tartu Ülikool\|Tartu ülikooli]] ja ta oli selle juures tegev kuni surmani. Teichmülleri Tartu-perioodi peetakse tema loominguliseks kõrgajaks. Siis ilmus teos "Darwinismus und Philosophie" (Dorpat 1877), hulk mahukaid mõisteajaloolisi käsitlusi ja kurioosne kirjutis "Tõetruu aruanne minu reisist taevasse´´, koostanud [[Immanuel Kant]]" (Gotha 1877), mille upsakas sarkastilisus tagas tema märkimisväärse blokeerimise Saksa filosoofiaringkondades. Kuid Teichmüller on saanud tunnustuse Venemaal, kus ta avaldas mõju järgmiste filosoofide töödele: A. [[Aleksei Kozlov\|A. Kozlov]], [[S. A. Askoldov]], [[Nikolay Lossky\|N. O. Lossky]], [[Vladimiras Šilkarskis\|V. S. Šilkarskis]]. Tartus tema pooldajateks olid [[Jevgeni Bobrov\|J.A.Bobrov]], [[Witold Lutosławski\|W. F. Lutosławski]] ja [[J. F. Oze]]. ==Õpetus== Filosoofia ajaloolisena nimetas ta nelja filosoofia põhisuunda: [[positivism]], [[materialism]], [[idealism]] ja [[personalism]]. Viimase suuna rajajaks pidas ta [[Gottfried Wilhelm Leibniz]]´i ning pidas ennast sammuti personalismi esindajaks. Suur osa Teichmülleri teostest põhineb ülejäänud kolme filosoofia suunda kritiseerimisel. Teichmülleri filosoofia võtmekomponendiks on [[olemus\|olemuse]] mõiste. Antud mõiste allikaks on intellektuaalne intuitsioon, mis ühendab omavahel [[teadvus\|teadvuse]] elemente. [[~~teadvus~~Teadvus\|~~teadvusel~~Teadvusel]] on kolm elementi: teadvuse sisu, teadvuse tegu ning neid ühendav ´´mina´´. Seega on olemas kolm [[olemus\|olemuse]] tüüpi: [[ideeline olemus]], [[tegelik olemus]] ning [[substantsionaalne olemus]]. Ideelise olemuse hulka kuuluvad ideed, mis moodustavad teadvuse sisu: nt. soe ja külm, must ja valge, kandiline ja ümmargune. Tegeliku olemuse moodustavad teadvuse teod nt. taju-, mälu-, tähelepanuaktid jne. Substantsionaalne olemus kujutab endast meie enda ´´mina´´, mis ühendab endas kõik enda teod ja nende sisu. Teiste filosoofiliste süsteemide veaks pidas Teichmüller asjaolu, et nemad ei otsi reaalsust mõtleva subjekti olemuses, vaid milleski muus.

Gustav Teichmüller: erinevus redaktsioonide vahel