Gustav Teichmüller: erinevus redaktsioonide vahel

Gustav Teichmüller sündis [[Braunschweig]]´is ohvitseri peres ning lõpetas kohaliku gümnaasiumi. 1852. aastal astus ta [[Berliini Humboldti Ülikool|Berliini Ülikooli]], kus õppis filosoofiat professor [[Friedrich Adolf Trendelenburg|F.A. Trendelenburg]]´i juhendamisel. 1856. aastal omandas ta filosoofia doktorikraadi ning tegeles peamiselt eraõpetamisega.1858-1859. aastatel oli Teichmüller saksa saadiku teenistuses Venemaal, õpetas iidseid keeli Püha Anna koolis [[Sankt Peterburg|Peterburis]]. Peterburis ta abiellus, kuid tema abikaasa suri varsti peale välisamaale ära sõitmist. 1860. aastast oli Teichmüller [[Göttingeni ülikool|Göttingeni Ülikool]]i dotsendiks. Seal sai ta tuttavaks [[Rudolf Hermann Lotze]]´ga, kes avaldas mõju tema filooofiliste vaadete formeerumisele. [[1867]]. aastast oli Teichmüller professoriks [[Göttingeni ülikool|Göttingeni Ülikool]]is, 1868. aastast - [[Baseli Ülikool|Baseli Ülikoolis]], kus teda valiti filosoofia teaduskonna dekaaniks. 1870. aastal kutsuti Teichmülleri [[Tartu ÜlikooÜlikool|lTartuTartu ülikooli]] ja ta oli selle juures tegev kuni surmani. Teichmülleri Tartu-perioodi peetakse tema loominguliseks kõrgajaks. Siis ilmus teos "Darwinismus und Philosophie" (Dorpat 1877), hulk mahukaid mõisteajaloolisi käsitlusi ja kurioosne kirjutis "Tõetruu aruanne minu reisist taevasse´´, koostanud [[Immanuel Kant]]" (Gotha 1877), mille upsakas sarkastilisus tagas tema märkimisväärse blokeerimise Saksa filosoofiaringkondades. Kuid Teichmüller on saanud tunnustuse Venemaal, kus ta avaldas mõju järgmiste filosoofide töödele: A. [[Aleksei Kozlov|A. Kozlov, [[S. A. Askoldov]], [[Nikolay Lossky|N. O. LosskiiLossky]], [[Vladimiras Šilkarskis|V. S. ŠilkarskiiŠilkarskis]]. Tartus tema pooldajateks olid [[Jevgeni Bobrov|J.A.Bobrov]], V[[Witold Lutosławski|W. F. LjutosavskiiLutosławski]] ja [[J. F. Oze]].