Redaktsioon: 29. märts 2014, kell 11:05 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. mai 2014, kell 16:19 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust →‎Nefroni ehitus Uuem muudatus →
25. rida: ==== Nefroni ehitus ==== Nefron koosneb päsmakestest ja neerutorukeste süsteemist. Nefron algab [[neerukehake]]sena [[neerukoor]]est. Enamik neerutorukesi (tubulus) suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustamises. Nefroni ~~päsmake~~[[kapillaarpäsmake]] koosneb kapillaarlingudest ja seda ümbritsevast kihnust. Kapillaarpõimik saab alguse päsmakesse suubuvast toomasoonest (''vas afferens''), milleks on neeruarteri haru (''arteriola glomerularis afferens'') ja koondub viimasooneks (''vas efferens''), milleks on (''arteriola glomerularis efferens''). Need soones vastavad oma ehituselt [[arteriool]]idele. [[Veresoon]]te poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub [[esmasuriin]]. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- ehk tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses – nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone omast – selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge [[vererõhk\|vererõhu]] – 65.70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks.

Nefron: erinevus redaktsioonide vahel