Durrelli loomapark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
6. rida:
'''Durrelli loomapark''' (inglise keeles ''Durrell Wildlife Park'', varasema nimega '''Jersey loomaaed''' (''Jersey Zoo'')), on [[La Manche]]’i väina [[Jersey]] saarel asuv [[loomaaed]], mille asutas [[1958]]. aastal looduskaitsja ja kirjanik [[Gerald Durrell]] (1925–1995). Durrelli loomapark asub [[Trinity vald|Trinity vallas]], 8 km pealinnast [[Saint Helier]]ist põhjas, kunagise [[Les Augrès’ mõis]]a maadel. Loomaaed avati külastajatele 26. märtsil [[1959]]. aastal.
Durrelli loomapark on keskendunud haruldastele ja [[ohustatud liik]]idele. Seal leidub [[imetajad|imetajaid]], [[linnud|linde]], [[kahepaiksed|kahepaikseid]] ja [[roomajad|roomajaid]]. Kokku on loomaaia kollektsioonis üle 130 loomaliigi ja rohkem kui 1400 isendit. Suured alad on ette nähtud ka kohalikele liikidele. Loomaaia pindala on 13 hektarit. Tegemist ei ole suure loomaaiaga, sest ruumi suurus ei ole kunagi olnud Durrelli peamiseks mureks. Tulemuseks on aga üks ebaharilik kollektsioon maailma ainulaadseimatest loomadest. Loomaaed jätab väga viisaka mulje oma pargiliku kujunduse, avarate muruväljade, kenade jalgradade, hooldatud põõsaste ja soise oruga, mis lookleb otse parki ja annab elupaiga veelindude ja haruldaste kurgede kirevatele kolooniatele. Mõisa maja on väga ilus näide prantsuse stiilis Jersey arhitektuurist, mille vanim osa on ehitatud juba 14. sajandil. Tänapäeval on töötlemata graniidist kõrvalhooned ja väliköögid loomaaia lahutamatuteks osadeks.<ref>http://www.goodzoos.com/UK%20Zoos/jersey.htm</ref>
Loomaaias käib ligikaudu 169 000 külastajat aastas.
15. rida:
[[1957]]. aasta 7. juulil saabus Gerald Durrell oma viiendalt ekspeditsioonilt [[Liverpool|Liverpooli]] sadamasse. Ekspeditsioonide käigus tõi ta [[Aafrika|Aafrikast]] ja [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikast]] [[Inglismaa|Inglismaale]] üle 2000 isendi. Nendest 43 liiki jõudsid esmakordselt loomaaeda. Viimane ekspeditsioon oli [[Kamerun|Kameruni]], kust toodi 200 roomajat, 30 lindu, 18 ahvi, 47 [[galaago|galaagot]], 9-kuune [[vesihirv]], 5-kuune [[šimpans]] jpt.
Oma viimaselt ekspeditsioonilt naastes ei toonud ta loomi enam teistele loomaaedadele nagu varem, vaid plaaniga luua oma isiklik loomaaed. Ta kasutas juhust, et sadamas viibisid ajakirjanikud ning palus ajakirjade vahendusel Bournemouthi nõukogul rajada linnas loomaaed, kuhu ta saaks enda loomad paigutada. Liverpoolist [[Bournemouth|Bournemouthi]] transporditi loomad rongiga, kust edasi veeti nad veoautodega Gerald
</ref>
| |||