Džäss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib muusikastiilist; telekoka kohta vaata artiklit [[Rainer Härm]]}}
'''Džäss''' ehk '''džässmuusika''', (ka '''jazz'''-muusika, ehk '''jazzmuusika''' ([[inglise keel]]es ''jazz'') on [[muusikastiil]], mis tekkis [[19. sajand]]i lõpus [[USA]] lõunaosariikides [[Aafrika]] ja [[Euroopa]] [[rahvamuusika]] ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja [[USA neegrid|USA neegrite]] [[töölaul]]udest, [[bluus]]ist ja [[spirituaal]]idest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ''[[ragtime]]''<nowiki>'i</nowiki>.
 
Euroopasse levis džäss [[1920. aastad|1920. aastail]]. Sestpeale sai ta kogu maailmas [[kerge muusika]] põhiliigiks ning tähtsaimaks [[tantsumuusika]] ja [[lööklaul]]ude ilme kujundajaks.
14. rida:
[[Pilt:Louis Armstrong restored.jpg|thumb|[[Louis Armstrong]]]]
 
=== 1890. – 1910–1910. aastad ===
{{vaata|Ragtime}}
{{vaata|Dixieland}}
41. rida:
1950. aastatel sai alguse ''[[free jazz]]'', mille lõi pianist [[Cecil Taylor]]. ''Free jazz'' vabastas džässi igasugustest piirangutest (kaasa arvatud need, mis olid džässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud džässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes [[klaster (muusika)|klastritest]]. Kuulsaim džässmuusik 1950. aastatest oli [[Ornette Coleman]].
 
=== 1960. – 1970–1970. aastad ===
 
1960. aastate lõpus sai alguse ''[[jazz fusion]]'' ([[inglise keel|ingl k]] sulam), mis haaras endasse ka elemente [[rokkmuusika]]st, [[folk|''folk''muusika]]st, ''[[funk]]''`ist ning ''[[reggae]]''`st. ''[[Fusion]]'' on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva džässmuusikas. Esimesteks ''Jazz fusion''i plaatideks peetakse [[Gary Burton]]'i "The Time Machine"'i ([[1966]]) ja [[Larry Coryell]]'i ([[The Free Spirits]]i) "Out of Sight And Sound"'i (1966). Samuti oli suur mõju ''jazz fusion'' arengule [[Miles Davis]]e [[1968]]nda aasta plaat "[[Miles in the Sky]]", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid erinevad rock-grupid näiteks [[Cream]] ja [[The Grateful Dead]], samuti [[Blood, Sweat and Tears]] ja [[Frank Zappa's Mothers of Invention]] kasutama oma muusikas dšässielemente ning -harmooniaid ning katsetama [[vabaimprovisatsioon]]iga.
47. rida:
Tuntumaid 70ndate ''[[jazz fusion]]''i esindajaid on [[Weather Report]], [[Mahavishnu Orchestra]], [[The Tony Williams Lifetime]], [[Return to Forever]], [[Herbie Hancock]]'i [[Headhunters]], [[Soft Machine]], [[Colosseum]], [[Caravan]], [[Nucleus]], [[Blood, Sweat and Tears]] , [[Chicago]], [[If]], [[Frank Zappa]], [[Santana]], [[The Eleventh House]] jt.
 
=== 1980ndad – tänapäev ===
== Tuntud džässmuusikuid ==
{{vaata|Džässmuusikute loend}}
87. rida ⟶ 86. rida:
* [[Tallinn JazzOn]]
 
== Välislingid ==
{{commons|Category:Jazz}}
{{commonskat-tekstina|Jazz}}
 
[[Kategooria:Džäss| Džäss]]
[[Kategooria:Muusikastiilid]]