Kochanava: erinevus redaktsioonide vahel

Kochanava ilmub ajalooareenile XVI sajandi algul kui [[Drucki vürstiriik]]i kuuluv Drutski-Krasnõide valduses olev asula.´, mis läks aastal [[1551]] Garnastaide valdusesse. Seoses aastail [[1565]]-[[1566]] läbi viidud administratiivreformiga sattus Kochanava [[Viciebski vojevoodkond|Viciebski vojevoodkonna]] koosseisu. Aastal [[1591]] müüdi Kochanaŭ [[Lew Sapieha]]le. AaastalAastal [[1624]] ilmub asula kaardile alevina, kuigi ametlikult ta aleviks saanud veel ei ole. Aastast [[1772]] [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisus. [[Moskva]]-[[Brest(Valgevene)|Bresti]] vahelise raudtee rajamisel saab Kochanava aastal [[1880]] raudteejaama. Jaama käibeks oli 800 000 [[puud(massiühik)|puuda]], sellest 600 000 puuda moodustasid metsamaterjalid. Aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. Ametlikult sai asulast alev aastal [[1947]]. Aastal [[2002]] valmis aastal [[1930]] lammutatud vana kiriku asemele Kochanava uus kirik.