Mutt (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
'''Mutt''' (''Talpa'') on [[putuktoidulised|putuktoiduliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[mutlased|mutlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]].
Perekonnas on üheksa liiki, kes elavad peamiselt [[Euroopa]]s ja Lääne-[[Aasia]]s. Mutid toituvad [[uss]]idest, [[putukad|putukatest]] ja teistest [[muld|mullas]] leiduvatest [[selgrootud|selgrootutest]]. Muttide toiduobjektide seas on palju metsakahjureid, kuigi üks peamisi saakloomi, [[vihmauss]], on väga kasulik ka aednikele.
Mutid ei ole elupaiga suhtes väga nõudlikud, kuid eelistavad [[mets]]a ja [[metsastepp]]i. Jõgede orgusid pidi levib mutt ka metsa[[tundra]] aladele. Kõige paremini sobib neile niiske, kuid mitte [[soo]]stunud sõmer [[pinnas]], milles on kerge käike kaevata. Käikude tegemisel surub mutt ülejäänud pinnast kokku, kuid sügavamate käikude kaevamisel tekitab maapinnale ka iseloomulikke [[mutimullahunnik]]uid, mille olemasolu põhjal saab muttide elupaika kindlaks teha. Mõnikord saab maapinnal koguni muti käikude kulgemist vaadelda.
Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike [[kael]] ja pikk [[koon]], mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi [[luu]] ''os praenasale'', mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja [[küünis]]tega esikäpad, tihedalt [[karv]]adega kaetud [[saba]], tavaliselt [[nahk|nahaga]] kaetud [[silm]]ad ja võimsad [[rangluu]]d<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 59</ref>. [[Kõrvalest]]ad puuduvad<ref name="Loomade elu"/>.
| |||