Mutt (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida:
Perekonnas on üheksa liiki, kes elavad peamiselt [[Euroopa]]s ja Lääne-[[Aasia]]s. Mutid toituvad [[uss]]idest, [[putukad|putukatest]] ja teistest [[muld|mullas]] leiduvatest [[selgrootud|selgrootutest]]. Muttide toiduobjektide seas on palju metsakahjureid, kuigi üks peamisi saakloomi, [[vihmauss]], on väga kasulik.
Mutid ei ole elupaiga suhtes väga nõudlikud, kuid eelistavad [[mets]]a ja [[metsastepp]]i. Kõige paremini sobib neile niiske, kuid mitte [[soo]]stunud sõmer [[pinnas]], milles on kerge käike kaevata. Käikude tegemisel surub mutt ülejäänud pinnast kokku, kuid sügavamate käikude kaevamisel tekitab maapinnale ka iseloomulikke [[mutimullahunnik]]uid, mille olemasolu põhjal saab muttide elupaika kindlaks teha.
Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike [[kael]] ja pikk [[koon]], mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi [[luu]] ''os praenasale'', mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja [[küünis]]tega esikäpad, tihedalt [[karv]]adega kaetud [[saba]], tavaliselt [[nahk|nahaga]] kaetud [[silm]]ad ja võimsad [[rangluu]]d<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 59</ref>. [[Kõrvalest]]ad puuduvad<ref name="Loomade elu"/>.
| |||