Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
32. rida:
==Henri Werling ja eestikeelne katoliiklik kirjasõna==
[[Pilt:Werling Uus Testament.png|pisi|Uus Testament / greeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn : Rooma-katoliku kirik. Tartu, Tungal, 1940). Kaas ja tiitelleht.]]
1928. aastal andis Werling välja vihiku kõige ilusamate palvetega ("Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved"). Tegu oli esimese katoliikliku trükitööga iseseisvas Eestis (1866. aastal oli ilmunud Narvas üks pisike katekismus, mis oli esimene katoliiklik eestikeelne trükis). Pleale [[Eduard Profittlich]]i saamist apostellikuks administraatoriks 1931. aastal, kutsus ta Werlingi Tallinna. 1931.a. ilmus eesti keeles "Katoliku usu katekismus". Samuti hakkas ilmuma ajakiri "[http://www.elektrikarjane.eu/?dir=Kiriku%20Elu/Vabariigiaegne%20Kiriku%20Elu%201933-1941 Kiriku Elu]" (1933) <ref name="
Werlingi Uue Testamendi tõlke eesmärk oli "aidata lugejaid õigele arusaamisele Kristuse ja apostlite õpetusest", samas ei välistanud ta ka alternatiivseid tõlgendusi. Üks huvitav eesmärk on Werlingil tõlke juures olnud väidetavalt senistes eesti piiblitõlgetes esinevate nimede ebaühtluse parandamine. Selle lahendusi ei saa tõenäoliselt pidada Werlingil eriti õnnestunuks, sest tekst mõjus ilmselt juba omalajal kohati võõrapäraselt. Sellele vaatamata on tegu vaieldamatult olulise trükisega [[Eestikeelsed piiblitõlked|eesti piiblitõlke ajaloos]], sest tegemist oli esimene kommenteeritud Uue Testamendi väljaandega eesti keeles. [[Vello Salo]] väitel näitas see asjaolu, et katoliku kirik oli selles osas kõvasti oma ajast ees <ref name="salo1">Vello Salo. Eesti katoliiklased 1930-1940. Isa Vello Salo loeng Pirita kloostris [http://aitio.eu/node/100]</ref>.
38. rida:
==Henri Werling eestlaste "hingekultuuri" edendajana==
[[Pilt:Werling Saravad Tahed.png|pisi|Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved. Tartu, Tungal, 1928. Kaas ja tiitelleht. Esimene katoliiklik trükis Eesti Vabariigis]]
Werlingi 1928. aastal välja antud "Säravad tähed" oli plaanitud seeriana, millest esimene oli pühendatud palvele. Esimene avaldatud trükis ja võimalik, et kogu plaanitav seeria oli suunatud laiemale lugejaskonnale kui katoliiklased. Werling nägi seeria eesmärki eestlaste "hingekultuuri süvendamises". Selle teesi laenas ta katoliku teoloogilt ja piiskopilt [http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_von_Faulhaber Michael von Faulhaberilt] (1869-1952), kes toonitas, et "kultuuri hing on hinge kultuur" (''Die Kultur der Seele ist die Seele der Kultur''). Werling hoiatas, et kultuur ilma usueluta ei jää püsima ja muutub varstigi "ebakultuuriks ja surevaks kultuuriks" (lk 3). Selles valguses võib Werlingi "Säravate tähtede" seeria filosoofilist alust pidada väga hästi valituks ja peab tõdema, et selle aktuaalsus ei ole tuhmunud siiamaani ([[Johannes Paulus II]] on tuntuim lähiminevikust, kes oma pontifikaadi ajal hoiatas pealetungiva „surmakultuuri“ eest meie ühiskonnas). "Millest isad kaua unistanud, see on tulnud ootamata ruttu poegadele: vabadus oma tahtmise järele kultuuri kõrgusele püüda." (''ibid''.) Werling aga paneb eestastele südamele, et vabadus tuleb kingitusena Jumalalt ja et kui Jumal maja ei ehita, siis näevad selle ehitajad asjata vaeva. Seetõttu ilmselt alustati seeriat palvele pühendatud trükisega, sest "tarkuse algus on jumalakartus" (''ibid''.).
==Tegevus okupatsioonitingimustes==
| |||