Redaktsioon: 1. mai 2014, kell 19:50 redigeeri Aksu851 (arutelu \| kaastöö) 493 muudatust Lisatud reaktsioonivõrrand hüdrolüüsi alla. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2014, kell 20:19 redigeeri eemalda Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 50 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib sahharoosist; aineklassi kohta vaata artiklit [[Suhkrud]]}} '''Sahharoos''' ehk '''suhkur''' on [[glükoos]]ist ja [[fruktoos]]ist koosnev süsivesik ([[disahhariid]]) [[keemiline valem\|keemilise valemiga]] C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub>. Sahharoosi toodetakse peamiselt [[suhkruroog\|suhkruroost]] või [[suhkrupeet\|suhkrupeedist]]. Sahharoosi ~~(inglise k. [https://en.wikipedia.org/wiki/Sucrose sucrose])~~ nimi on tulnud prantsuse keelsest sõnast "sucre" ('suhkur') ~~aastal~~1857. ~~1857~~aastal. Aastal 2013 toodeti üle maailma 175 miljonit tonni. ~~Esimene~~Esimese ~~keemiline~~keemilise süntees ~~oli~~viis läbi ~~viidud~~ Raymond ~~Lemieuxi~~Lemieux ~~poolt~~1953. aastal ~~1953~~. [[Pilt:Saccharose2.svg\|pisi\|Sahharoosi molekulmudel]] [[Pilt:Raw_sugar_closeup.jpg\|pisi\|Sahharoos ehk suhkur]] 11. rida: ! T (°C) !! L (g/mL) \|- \|50 \|\| 2.,59 \|- \|55 \|\| 2.,73 \|- \|60 \|\| 2.,89 \|- \|65 \|\| 3.,06 \|- \|70 \|\| 3.,25 \|- \|75 \|\| 3.,46 \|- \|80 \|\| 3.,69 \|- \|85 \|\| 3.,94 \|- \|90 \|\| 4.,20 \|} </div> == Üldandmed == Sahharoosi molaarmass on 342,30g/mol. TaSee on valget värvi, tahke ([[toatemperatuur\|toatemperatuuril]]) aine. Tema lahustuvus vees on 2000g/L (25°C). Sulamistemperatuur puudub, 186°C juures moodustab karamelli. TaSelle tihedus on 1.,587 g/cm<sup>3</sup>. == Soojuslik ja oksüdatiivne lagunemine == Sahharoos ei põle (oksüdeeru) kõrgetel temperatuuridel. Selle asemel tasee laguneb 186°C juures moodustades karamelli. Nagu ka teised süsivesikud oksüdeerub tasee süsinikdioksiidiks ja veeks. (~~nt.~~näiteks tugeva oksüdeerijaga ühinemisel). Kaaliumnitraadi kokkusegamisel sahharoosiga saab tekkinud segu põlema panna, mille käigus vabaneb hulgal energiat. 44. rida ⟶ 45. rida: 8 HClO<sub>3</sub> + C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub> → 11 H<sub>2</sub>O + 12 CO<sub>2</sub> + 8 HCl Süsiniku saamiseks sahharoosist on enam tuntud meetod väävelhappega. Väävelhape on katalüsaatoriks reaktsiooni toimumisel. TaSee valatakse sahharoosile, mille tagajärjel tekib must süsinikurikas tahkis. Väävelhape laguneb vääveltrioksiidiks ja [[vesi\|veeks]]. H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>(katalüsaator) + C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub> → 12 C + 11 H<sub>2</sub>O + H<sub>2</sub>O + SO<sub>3</sub> 57. rida ⟶ 58. rida: Suhkru tootmisel on pikk ajalugu. Juba aastal 350 pKr avastasid indiaanlased, kuidas kristalliseerida suhkrut. Aastaid hiljem hakkasid indiaanlased tootma suhkruroost suhkru siirupit ning seda maha jahutama. Seda hakati tootma suurtes kogustes, kuna seda oli lihtne pakendada ja transportida. Tol ajal kutsuti seda toodet sealses piirkonnas ''khanda'' (खण्ड), mis on saanud allikaks sõnale ''candy ''(eesti k. komm). Kuni 18. sajandini olid suhkrutooted luksuslikud, ainult jõukad pered said seda endale lubada. 19. sajandil tõusis suhkru nõudlus. Tänapäeval saadakse suhkrut suhkruroost või suhkrupeedist ning tasee on saanud vajalikuks osaks inimeste toidulaual. Suhkru sisaldus suhkrupeedis ja suhkruroos on vahelduv - enamasti 12% kuni 20%. Suhkrul on madal hind, mis võimaldab seda igapäevaselt kasutada. Suhkruroog talub kõrgemat temperatuuri, kuid vajab 4 korda rohkem vett, kui suhkrupeet. == Metabolism == 63. rida ⟶ 64. rida: Kaaries (hambavigastus) tekib suhkru muundumisel happeks (bakterite toimel), mis lõhuvad hamba emaili. ==Vaata ka== *[[Suhkrutoos]]

Sahharoos: erinevus redaktsioonide vahel