Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Svenolav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Svenolav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
19. rida:
==Henri Werling eestlaste "hingekultuuri" edendajana==
[[Pilt:Werling Saravad Tahed.png|pisi|Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved. Tartu, Tungal, 1928. Kaas ja tiitelleht. Esimene katoliiklik trükis Eesti Vabariigis]]
Werlingi 1928. aastal välja antud "Säravad tähed" oli plaanitud seeriana, millest esimene oli pühendatud palvele. Esimene avaldatud trükis ja kogu seeria oli suunatud laiemale lugejaskonnale kui katoliiklased. Werling nägi seeria eesmärki eestlaste "hingekultuuri süvendamises". Selle teesi laenas ta piiskop Faulhaberilt, kes toonitas, et "kultuuri hing on hinge kultuur". Werling hoiatas selle eest, et kultuur ilma usueluta ei jää püsima ja muutub varstigi "ebakultuuriks ja surevaks kultuuriks" (lk 3). Selles valguses võib Werlingi "Säravate tähtede" seeria filosoofilist alust pidada väga hästi valituks ja selle aktuaalus ei ole tuhmunud siiamaani. "Millest isad kaua unistanud, see on tulnud ootamata ruttu poegadele: vabadus oma tahtmise järele kultuuri kõrgusele püüda." (''ibid''.) Werling aga paneb eestastele südamele, et vabadus tuleb kingitusena Jumalalt ja et kui Jumal maja ei ehita, siis näevad selle ehitajad asjata vaeva. Seetõttu algas seeria palvele põhendatudpühendatud trükisega, sest "tarkuse algus on jumalakartus" (''ibid''.).
 
==Tegevus okupatsioonitingimustes==