Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
1923. aastal tuli Henri Werling Eestisse ja väidetavalt oli ta esimene jesuiit, kes pärast 17. saj vastureformatsiooni Eestis teenistusse astus <ref name="bost1">Bodo Bost. Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks. 1. osa. [http://www.eestikirik.ee/luksemburgi-jesuiidi-henri-werlingi-50-surmapaevaks-1-osa Eesti Kirik 12. oktoober 2011]</ref>. Vaimulikku teenistust alustas ta [[Tartu]]s, hiljem tegutses ka [[Kuressaare]]s, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. Katoliku hingekarjased suutsid enne sõda väga palju ära teha: kasvas koguduste ja vaimulike arv, katoliku kirik Eestis hakkas muutuma "eesti kirikuks", hakati välja andma eestikeeleset katoliiklikku kirjasõna. Baltisakslaste ümberasumise käigus pidid Saksa kodakondsusega vaimulikud sundkorras maalt lahkuma, aga Henri Werling (nagu ka piiskop [[Eduard Profittlich]]) omas Eesti kodakondsust <ref name="salo">EPISCOPUS ET MARTYR. Eduard Profittlich Eestis 1930 - 1941 -- [http://salo.pri.ee/tf.oigus/tf.failid/200511692327/Mm133.pdf Maarjamaa, Nr. 2 (133), 2011]</ref>, see võimaldas tal Eestisse jääda ja hingekarjasena edast teenida ka Nõukogude okupatsiooni ajal.
==Henri Werling ja eestikeelne katoliiklik kirjasõna==
[[Pilt:Werling Uus Testament.png|pisi|Uus Testament / greeka keelest tõlkinud ja lühidalt seletanud H. Verling. Tallinn : Rooma-katoliku kirik. Tartu, Tungal, 1940). Kaas ja tiitelleht.]]
1928. aastal andis Werling välja vihiku kõige ilusamate palvetega ("Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved"). Tegu oli esimese katoliikliku trükitööga iseseisvas Eestis (1866. aastal oli ilmunud Narvas üks pisike katekismus, mis oli esimene katoliiklik eestikeelne trükis). Pleale [[Eduard Profittlich]]i saamist apostellikuks administraatoriks 1931. aastal, kutsus ta Werlingi Tallinna. 1931.a. ilmus eesti keeles "Katoliku usu katekismus". Samuti hakkas ilmuma ajakiri "[http://archive.today/fkAil Kiriku Elu]" (1933). Hiljem lisandus ordodoksidele suunatud "Ühine Kirik". Profittlichi eestvõttel asutati ka trükikoda, milles trükiti 1940.a. Werlingi tõlkes Markuse ja Matteuse evangeeliumid.
Werlingi Uue Testamendi tõlke eesmärk oli "aidata lugejaid õigele arusaamisele Kristuse ja apostlite õpetusest", samas ei välistanud ta ka alternatiivseid tõlgendusi. Üks huvitav eesmärk on Werlingil tõlke juures olnud väidetavalt senistes eesti piiblitõlgetes esinevate nimede ebaühtluse parandamine. Selle lahendusi ei saa tõenäoliselt pidatal Werlingil eriti õnnestunuks, sest tekst mõjus ilmselt juba omalajal kohati võõrapäraselt. Sellele vaatamata on tegu vaieldamatult olulise trükisega [[Eestikeelsed piiblitõlked|eesti piiblitõlke ajaloos]], sest tegemist oli esimene kommenteeritud Uue Testamendi väljaandega eesti keeles. [[Vello Salo]] väitel näitas see asjaolu, et katoliku kirik oli selles osas kõvasti oma ajast ees <ref name="salo1">Vello Salo. Eesti katoliiklased 1930-1940. Isa Vello Salo loeng Pirita kloostris [http://aitio.eu/node/100]</ref>.
==Henri Werling eestlaste "hingekultuuri" edendajana==
[[Pilt:Werling Saravad Tahed.png|pisi|Säravad tähed. I, Ristiusu kaunimad palved. Tartu, Tungal, 1928. Kaas ja tiitelleht. Esimene katoliiklik trükis Eesti Vabariigis]]
Werlingi 1928. aastal välja antud "Säravad tähed" oli plaanitud seeriana, millest esimene oli pühendatud palvele. Esimene avaldatud trükis ja kogu seeria oli suunatud laiemale lugejaskonnale kui katoliiklased. Werling nägi seeria eesmärki eestlaste "hingekultuuri süvendamises". Selle teesi laenas ta piiskop Faulhaberilt, kes toonitas, et "kultuuri hing on hinge kultuur". Werling hoiatas selle eest, et kultuur ilma usueluta ei jää püsima ja muutub varstigi "ebakultuuriks ja surevaks kultuuriks" (lk 3). Selles valguses võib Werlingi "Säravate tähtede" seeria filosoofilist alust pidada väga hästi valituks ja selle aktuaalus ei ole tuhmunud siiamaani. "Millest isad kaua unistanud, see on tulnud ootamata ruttu poegadele: vabadus oma tahtmise järele kultuuri kõrgusele püüda." (''ibid''.) Werling aga paneb eestastele südamele, et vabadus tuleb kingitusena Jumalalt ja et kui Jumal maja ei ehita, siis näevad selle ehitajad asjata vaeva. Seetõttu algas seeria palvele põhendatud trükisega, sest "tarkuse algus on jumalakartus" (''ibid''.).
==Tegevus okupatsioonitingimustes==
| |||