Henri Werling: erinevus redaktsioonide vahel

Pärast piiskop [[Eduard Profittlich]]i arreteerimist 1941. aastal sai Werlingist tema kohusetäitja. Werling küüditati 15. augustil 1945 Venemaale <ref name="memento">Leo Õispuu, "Küüditamine Eestist Venemaale: juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953." Raamat 6. Tallinn: Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento", 2003, lk 794, 798, 801, 802.</ref> (Permi aladele Uurali mäestikus), kus ta oli üheksa aastat. WerligiWerlingi küüditamisega langes Eesti Apostellikku Administratuuri staatusesse ''sedisvacantia rerum politicarum causa'' (juhtkond puudus poliitilistel põhjustel) <ref name="kirikuelu">"Kirik Eestis" -- Kiriku Elu 1(178) 2005, lk 15</ref>. Samas tegutsesid kogutused faktiliselt edasi, aga kuulusid Riia peapiiskopkonna alluvusse.

Peale üheksat aastat kestnud vangistust avanes 1954. a juunis WerlingulWerlingil võimalus naasta Eestisse. Ta sai 1958. aastal uuesti ühenduse sugulastega Luksemburgis, kes ei olnud temast enam kuulnud 18 aastat. Sugulased taotlesid 1959. aastal Nõukogude võimudelt Werlingi lubamist Luksemburgi, kui Werling ei soovinud enam Eestist lahkuda, sest ta leidis, et tal pole Luksemburgis midagi teha, küll aga on ta veel vajalik Eestis.<ref>Christoph Wrembeck. Paater Henri Werlingi SJ aeg, 1942-1961. - Jesuiidid Eestis 1923-1961. Tartu 2003. Lk 149-150</ref> Ta elas [[Kodasema]]l, kus [[Kodasema mõis]]ast ostetud osale oli juba 1934. aastal rajatud katoliku kabel ning hiljem laste- ja vanadekodu (rahvasuus "Kodasema klooster").