Uła: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
Esimest korda mainitakse [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, mil Daugava ääres asusid Uła kindlustatud koht ja sellest 35 kilomeetrit idas Uła asula. Aastal [[1563]] hakkas kuningas [[Zygmunt II August]] Daugava ja Uła jõgede ühinemiskohta kindlust rajama, kuid aastast juba aastast [[1569]] jäi kants tühjalt seisma. Kindluse juurde tekkinud asula hakkas aga kandma Uła linna nime. Aastal [[1577]] sai kindluse juures olnud asula ka ametlikult aleviks ning sai omale vapi. Kuningas [[Stefan Batory]] võttis kindluse taas kasutusele, rajades selle ümber 6 meetri kõrgused muldvallid, mis on praeguse ajani säilinud. Peale sõda kaotas kindlus oma tähtsuse ja sattus eravaldusesse.
Aastal [[1648]] sai Ułast linn ka ametlikult. Aastal [[1669]] ehitati Ułasse [[katoliiklus|katoliku]] kirik. Venemaa koosseisu läks linn aastal [[1764]]. Linnast sai taas alev. Paljud elanikest töötasid [[loots]]idena, kes juhtisid [[pargas]]eid ja [[lodi|lotjasid]] mööda jõge [[Riia]] linnani. Praegune katoliku kirik valmis aastail [[1853]]–[[1864]], [[õigeusk|õigeusu]] kirik aga aastal [[1896]]. Kuni [[1917]]. aastani oli Uła [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisus, aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. Aastal [[2004]] kaotas asula alevi õigused, aga [[2009]]. aastal sai Ułast agrolinnake.
== Pilte ==
| |||