Nüüdisaegsed olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

[[1960. aastad|1960ndatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.<ref>Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref> Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico City olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.<ref>Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref> [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;<ref>{{cite news|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|title=World Series TV Ratings Slump|date=11. veebruar 2009|publisher=CBS News|accessdate=7. aprill 2013}}</ref> sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videosidvideoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.<ref>{{cite news|first=John |last=Walters |date=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |title=All Fall Down |publisher=Sports Illustrated (CNN) |accessdate=7. aprill 2013}}</ref> Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,<ref name="free time">{{cite news|first=Bill |last=Carter|first=Richard|last=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 | title=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |publisher=The New York Times |date=17. august 2008 |accessdate=7. aprill 2013 }}</ref> kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROKilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.<ref>Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;<ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.<ref name="slack2" /> Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.<ref>Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.<ref name="free time" /><ref>Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref>

Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.<ref name="kommerts" /> ROKi on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.<ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.<ref name="sales" /> Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab seetõttu kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorluslepingu- ja ülekandetuludest.<ref name="kommerts" /> Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.<ref>Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.<ref>{{cite web| title=The Olympic Effect| url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf| publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|format=pdf|date=juuni 2009}}</ref> Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest.

Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iirimaa saar]]t.<ref>Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|NLi]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref>{{cite web |title=Melbourne / Stockholm 1956 |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |accessdate=25. juuli 2011}}</ref> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Zimbabwe]] osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal">{{cite web |title=African nations boycott costly Montreal Games |publisher=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html | date=30. juuli 2008 |accessdate=29. märts 2013}}</ref> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |title=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |issue=109–110 |pages=584–585 |year=1976 |month=november–detsember |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=6. veebruar 2009}}</ref> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali organiseerimiskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |title=Game playing in Montreal |work=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |pages=461–462 |issue=107–108 |year=1976 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=7. veebruar 2009}}</ref> Hiina Vabariik naasesnaasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref>{{cite web |title=China – Olympic History |publisher=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |accessdate=27. august 2008}}</ref>

Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aaastastaastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref>"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref><ref>Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes NList olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |title=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issue=84 |pages=530–557 |year=1974 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=4. mai 2009}}</ref>

{{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking.