Marie Antoinette: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1748]] sõlmiti [[Aacheni vaherahu]], mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et sälitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et [[Louis XV]] järeltulija – pojapoeg [[Louis-Auguste]] - abiellub ühe Maria Theresia tütretest. Kuna Maria vanemad tütred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid [[rõuged|rõugetesse]] (vastavalt [[1762]] ja [[1767]]), siis järjekord jõudis Marie kätte. Järgnesid pikad läbirääkimised ning lõpuks Louis XV soostus Austria lepinguga [[1769]]. aastal. Pärast abielulepingu allkirjastamist tõdes Theresia, et tema tütar ei tunne hästi [[prantsuse keel]]t ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid.

Antoinette'i sõprusringkond oli väga kinnine ning see põhjustas [[Versailles'i loss|Versailles' lossis]]is rahutusi.

Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast [[Charles X|Artois' krahv]]ist, hakkas Antoinette maskeeritult külastama [[Pariisi Ooper]]i balle maskeeritultooperiballe. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, [[Teemant|teemante]] ning võttis osa paljudest õnnemängudest.

Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril [[1778]]. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), [[Louis XII|Louis-Charles]] (1785) ja Sophie-Béatrix (1786).

[[14. juuli]]l [[1789]] marssis suur rahvahulk Pariisis asuva [[Bastille'i vangla]] juurde ning hõivas selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut [[lintšimine|lintšiti]]. Kuninga õukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on [[revolutsioon]].

[[10. august]]il [[1792]] rünnati kuningliku perekonna[[Tuileries' palee|Tuileries]]'d paleed, kus elas kuningas, ja Louis XVI oli sunnitud otsima kaitset [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendi]]lt. [[13. august]]istaugustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid [[Luxembourgi palee]]s, hiljem Temple'is). [[21. september|21. septembril]] [[1792]] kuulutati välja [[Prantsusmaa vabariik]].

Kui [[Bourbonid]]e dünastia taastati, siis üritati leida ka ka nende surnukehad. [[21. jaanuar]]il [[1815]], rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette'i surma, kaevati üles tema [[põrm]] ning see maeti [[basiilika]]s [[St. Denis' kirikbasiilika]]u [[krüpt]]i, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik.