Phobos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
11. rida:
1991pggp.rept..249M}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Rivkin|first=A. S.|coauthors=''et al.''|date=March 2002|title=Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos|journal=Icarus|volume=156|issue=1|page=64|bibcode=2002Icar..156...64R|doi=10.1006/icar.2001.6767}}</ref>, kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud.<ref>{{ cite journal | last1 = Fanale | first1 = F. P. | first2 = J. R. | last2 = Salvail | year = 1989 | title = Loss of water from Phobos | journal = Geophys. Res. Lett. | volume = 16 | number = 4 | pages = 287–290 | doi = 10.1029/GL016i004p00287 |bibcode = 1989GeoRL..16..287F }}</ref><ref>{{ cite journal | title = Evolution of the water regime of Phobos | first1 = Fraser P. |last1 = Fanale | first2 = James R. | last2 = Salvail | doi = 10.1016/0019-1035(90)90089-R | date = Dec 1990 | journal = Icarus | volume = 88 | pages = 380–395 |bibcode = 1990Icar...88..380F }}</ref>
Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21 October 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2 November 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney]] kraater, mis on oma nime saanud [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas|Mimas]]el asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et on taevakeha peaaegu purustanud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitmed vagusid ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt väiksem kui 30 m, nende laiuseks on 100 kuni 200 m, pikkuseks kuni 200 m. Algselt arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud metoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on grupeeritud ligikaudu
On ennustatud ka Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid praegusajani pole neid tolmurõngaid siiski nähtud.<ref>{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb siiani selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref>{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy| title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13 March 2001|accessdate=12 May 2010}}</ref>
| |||