Radar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:Daventry expt.jpg|pisi|Radari tööpõhimõtte demonstreerimiseks kasutatud katse visand]]
[[2. aprill]]il 1935 patenteeris Šoti füüsik sir [[Robert Watson-Watt]] radari tööpõhimõtte (''radio detection and ranging'').<ref>[http://teadus.err.ee/v/teaduslugu/e7688a95-b1a1-4fe6-8366-316aec4eac97 2. aprillil 1935 patenteeriti radar], ERR, 2. aprill 2014</ref> Esimesed radarid ehitati Robert Watson-Watti juhtimisel [[Suurbritannia saar]]e idarannikule. Need,
mis olid mõeldud õhukaitseõhuruumi jaokskaitseks ja avastasidvõimaldasid avastastada [[lennuk]]eid juba 75 miili kauguselt.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal lõidolid needradarid tugeva kaitsekaitsesüsteemi tähtsaks osaks Saksa [[Luftwaffe]] [[pommituslennuk]]ite rünnakute vastu. Sõja lõpus kasutati ka mobiilseid lennukitele paigutatud sihtimisradareidradareid, mis tegi lõpu Saksa [[allveelaev]]ade laiutamisele Atlandi ookeani vetes.
 
Radari arengu tähtsaks teetähiseks saab pidada [[magnetron]]i leiutamist [[Birmingham]]i ülikoolis 1940. aasta algul. Magnetron võimaldas inglastel kasutada oma radarites palju kõrgemat raadiosagedust kui sakslastel suurtes kohmakate antennidega radarites. Magnetron on kõigi hilisemate radari arenduste tuumikseadeldis.
 
==Valik radari- ehk raadiolokatsioonisüsteeme==