Bosporus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
Bosporuse pinnakihtides on tugev [[Riimvesi|riimvee]] [[hoovus]] Musta mere poolt, [[soolsus]]ega 18 kuni 20 promilli. Väina põhjas on tugev soolase vee hoovus Musta mere poole.
Väina kitsuse, [[faarvaater|faarvaatri]] järskude käänakute ja tugeva hoovuse tõttu on väina läbimine keeruline ja ohtlik. Olukorda raskendab veelgi tihe ristuv praamiliiklus üle väina.
Meretee läbi Bosporuse Venemaale ja Ukrainasse teeb väina strateegiliselt oluliseks. 16.–18. sajandini kontrollis [[Ottomani impeerium]] Bosporuse abil Musta merd. 1833. aastal oli Ottomani riik sunnitud andma lubaduse sulgeda Bosporus ja [[Dardanellid]] Venemaa nõudmise korral muude riikide laevadele. Bosporuse kontrollimise nimel peeti [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel anti väinale esmalt rahvuvahelise territooriumi staatus, 1923. aastal aga anti väin [[Türgi]]le, kuid avatuna kõigile võõramaistele laevadele. Türgi militariseeris väina sellegipoolest uuesti.
1936. aastast kehtiva [[Montreux' konventsioon]]i järgi on väin rahvusvaheliseks laevanduseks avatud, kuid Türgil on õigus seal piirata Musta mere riikide hulka mittekuuluvate maade aluste liikumist.
==Vaata ka==
| |||