|
[[Pilt:Gustav von Ewers by Karl August Senff.jpg|thumb|Gustav von Ewersi portree, autor [[Karl August Senff]]]]
'''Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers)''' ([[4. juuli]] [[1779]] [[Amelunxen]], [[Corvey an der Weser]]<ref>Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000340/images/index.html?seite=551 lk.535-540]</ref> [[Vestfaal]], [[Saksamaa]] – 8. november / [[20. november]] [[1830]] [[Tartu]]) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, taluniku[[Tartu Ülikool]]i poegrektor.
TaTaluniku pojana sündinud Ewers lõpetas [[1798]] Holzmindeni[[Holzminden]]i kloostrikooli ja astus [[1799]] [[Göttingeni ülikool]]i [[usuteadus]]konda, kuid huvitus rohkem ajaloost (sh. [[Venemaa ajalugu|Venemaa ajaloost]]) ja [[statistika]]st. Pärast ülikooli lõpetamist tuli ta [[1803]] [[Väimela mõis]]a [[Otto Magnus von Richter]]i laste koduõpetajaks. Ta asus [[1810]] tööle [[Tartu ülikool]]is Vene riigi ajaloo, statistika ja geograafia professorina, [[1816]]–[[1817]] oli ka üldajaloo [[professor]], aastast [[1820]] [[geograafia]] ja statistika kateedri juhataja, [[1826]] läks üle professoriks [[õigusteadus]]konda. Ta oli [[1811]] ja 1816 filosoofiateaduskonna dekaan ning [[1813]]–[[1814|14]] [[Tartu]] koolide direktor, valiti 1816 Tartu Ülikooli [[prorektor]]iks ja ülikooli kohtu eesistujaks ning [[1818]] [[Tartu Ülikooli rektor]]iks, oli rektor surmani (13 korda järjest). Tänu temale tõusis Tartu Ülikool [[Euroopa]] [[ülikool]]ide {{kas|esiritta}}, saavutas peaaegu topeltrahastamise, uute instituutide ja kabinettide loomise ja [[Professorite Instituut|Professorite Instituudi]] rajamise [[1828]].
Johann Philipp Gustav Ewersi peamine uurimisala oli Vene riigi ja õiguse ajalugu. Peateoses „''Das älteste Recht der Russen in seiner geschichtlichen Entwickelung''“ esitas ta teooria, mille järgi riik on tekkinud [[sugukondlik kord|sugukondliku korra]] arengu tagajärjel. Ta sai tuntuks publitsistlike kirjutistega eesti [[talupoeg]]ade kaitseks.
Ta oli [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] TA korrespondentliige ([[1809]]) ja auliige (1826), [[Göttingeni ÜlikooliÜlikool]]i audoktor (1826). [[1827]] nimetati ta [[tõeline riiginõunik|tõeliseks riiginõunikuks]] ja tõsteti [[aadel|aadliseisusse]].
==Pere==
TemaGustav von Ewersi väimees [[Theodosius Harnack]] oli [[Tartu Ülikool]]i praktilise ja süstemaatilise usuteaduse professor. Tütrepoeg [[Adolf von Harnack]] oli kirikuajaloo professor [[Leipzigi ülikool|Leipzigi]], [[Giesseni ülikool|Giesseni]], [[Marburgi ülikool|Marburgi]] ja [[Berliini ülikool|Berliini ülikoolis]]. Tütrepoeg [[Axel von Harnack]] oli matemaatikaprofessor, tütrepoeg [[Erich Harnack]] oli farmakoloogiaprofessor ja tütrepoeg [[Otto Harnack]] kirjandusteadlane.
==Teoseid==
| 