Metallurgia: erinevus redaktsioonide vahel

Peamised [[tooraine]]d on [[vasemaak]] ja [[alumiinium]]i tooraine [[boksiit]]. Vanad [[värv]]ilised [[metall]]id on [[vask]], [[plii]], [[tsink]] ja [[tina]]. [[Vasemaak]]i on palju [[Tšiili]]s, [[USA]]-s, [[Aafrika]] keskosas ([[Sambia]] ja [[Kongo DV]] [[territoorium]]il). [[Alumiinium]] on [[toodang]]u [[maht|mahult]] teisel kohal, [[loodus]]es on [[metall]]idest esikohal (8,8 % maakoore massist). Suurimad [[boksiit|boksiidivarud]] on [[Guinea]]l, [[Austraalia]]l, [[Brasiilia]]l, [[Jamaica]]l. Suurimad [[import|importijad]] on [[USA]], [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]. [[Alumiinium]]i [[sulatamine]] on väga [[energia]]mahukas – 1 [[tonn]]i [[tootmine]] vajab 14 000 kWh [[energia]]t. [[Vanametall]]ist [[tootmine|toodetakse]] 1/3 [[maailm]]a [[alumiinium]]ist. [[Vask|Vase]] ja [[alumiinium]]i kõrval töödeldakse [[värv]]ilises [[metallurgia]]s veel üle 70 [[metall]]i, suurema [[maht|mahuga]] on [[plii]] ja [[tsink]], nende [[metall]]ide [[tarbimine|tarbimisega]] seotud [[autotööstus]]. [[Värv]]ilisteVärviline metallurgia|Värviliste [[metall]]ide [[maak|maagid]] sisaldavad tavaliselt mitu [[metall]]i (niinimetatud [[polümetall]]id e. liitmaagid), mistõttu ühes [[maardla]]s [[kaevandamine|kaevandatakse]] sageli mitut [[metall]]i.<ref name="Nr2" />