Erinevus lehekülje "Kaiu vald" redaktsioonide vahel

Lisatud 1638 baiti ,  7 aasta eest
Lisatud peatükk "Valla ajalugu", lähtematerjal on võetud Eesti omavalitsuste taskuentsüklopeediast
(Lisatud peatükk "Valla ajalugu", lähtematerjal on võetud Eesti omavalitsuste taskuentsüklopeediast)
 
Vallas on [[Kaiu Põhikool]], [[Kuimetsa Algkool]], [[Kaiu Lasteaed]], [[Kaiu hooldekodu]], [[Kaiu Muusikakool]], [[Kaiu Raamatukogu]], [[Kuimetsa Raamatukogu]], [[Vahastu Raamatukogu]], [[Kaiu rahvamaja]], [[Kaiu noortetuba]], [[Kuimetsa rahvamaja]], [[Vahastu rahvamaja]].
 
== Valla ajalugu ==
Kaiu valla nimetus oli algusest peale seotud Kasvandu ja Kuimetsa valdade nimetustega. Nimed Kaiu, Kasvandu ja Kuimetsa esinevad juba "Taani hindamisraamatus" (''Kaiv'', ''Kasawandi'', ''Quiuames''). 1286. aastast kuulusid need Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste kloostrile. 1345. aastal rajati Kuimetsa kloostrimõis. 1560. aastal põletati Kuimetsa kloostrimõis Liivimaa sõja käigus maha. Uuemal ajal sai mõis tuntuks Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ja selle järgi 1969. aastal valminud mängufilmi "Viimne reliikvia" kaudu.
 
Kloostrile kuulunud ''Kay'' küla anti 1563. aastal Harju-Viru vasalkonna haldusse. 1651-1663 küla mõisastati Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi lauamõisaks. 1816. aasta talurahvaseadusega asutati piirkonnas mõisavallad. 1939. aastal liideti Kaiu vald Kuimetsaga.
 
1945. aastal moodustati vallas külanõukogud, 1950 vald likvideeriti. 1954. aastal ühendati Kaiu külanõukoguga Kuimetsa ja Vahastu. Kasvandu küla kaguossa tekkis külanõukogu ja kolhoosi keskusena Kaiu alevik. 1972. aastal liideti Kaiu Juuru külanõukoguga. 11. märtsil 1993 eralduti Juurust iseseisvaks vallaks.
 
26. veebruaril 1996 kinnitati Kaiu valla vapp: rohelisel kilbil kaks hõbedast okaspuuoksa ja hõbedane ärastala, millel kolme punase jõhvikaga laineväät.
 
Vapipildiga, kuid jõhvikateta ristkülikukujuline lipp kinnitati vapiga samal päeval.
 
Stiliseeritud okaspuuoksad sümboliseerivad valla metsarikkust, ärastala viitab valda läbivatele teedele. Jõhvikad tähistavad Loosalu, Viirika ja Aela jõhvikasoid.
 
== Asustus==
101

muudatust