Erinevus lehekülje "Ventilatsioon" redaktsioonide vahel

Lisatud 2005 baiti ,  7 aasta eest
Alustasin uut artiklit
P (Robot: muudetud 19 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(Alustasin uut artiklit)
'''Ventilatsioon''' ehk '''ventileerimine''' on [[jahutamine|jahutamiseks]] tehtav tuulutus või [[ruumiõhk|ruumiõhu]] (hrl [[saastunud õhk|saastunud]] või niiske) puhta(ma) õhuga asendamine<ref name="EE"/>.
 
Ventilatsiooni eesmärk on õhutatavates ruumides tagada vajalik õhu puhtus, [[niiskus]], temperatuur ja liikumise kiirus<ref name="EE"/>.
 
Tehnikas selle termini all peetakse silmas ka erinevate seadistuste ning vahendite süsteeme sellisteks eesmärkideks.
 
 
Sõltuvalt õhu liikumise viisist eristatakse [[loomulik ventilatsioon|loomulikku]] ja [[sundventilatsioon]]i. Sundventilatsiooni puhul kasutatakse [[ventilaator]]eid.
 
== Ajalugu ==
Suletute ruumide organiseeritud ventilatsiooni üksikud võtted olid kasutatud veel vanadel aegadel. Enne 19. sajandi algust ruumide ventilatsioon reeglina seisnes loomulikus ventilatsioonis. Loomuliku õhu liikumise (kanalites ning torudes) teooria autoriks on M. Lomonossov. 1795. aastal olid esimest korda esitatud põhimäärused, mis määravad õhuvahetuse intensiivsust köetavas ruumis läbi sõredate välipiiride, ukseavade ning akende, ning sellega algas õpetus neutraaltsoonist.
 
19. sajandi alguses hakkab arenema ventilatsioon ruumi siseneva ning ruumist eemaldava õhu soojusergutusega. Kodumaised teadlased tõstsid esile sellise ergutuse viisi ebatäiuslikkust ning sellega seotud soojuse suuri kulusid. Akadeemik E. Lend mainis, et täielik ventilatsioon saab olla saavutatud ainult mehaanilisel viisil.
 
Tsentrifugaalventilaatorite ilmumisega ruumide ventilatsiooni tehnoloogia kiiresti täieneb. Esimene edukalt töötanud tsentrifugaalventilaator oli pakutud välja A. Sablukoviga. 1835. aastal selline ventilaator oli kasutatud Tšagira kaevanduse (vene keeles «Чагирский рудник») tuulutamiseks Altais. Sablukov pakkus seda välja ka ruumide, laevade trümmide ventilatsiooniks, kuivatuse ning auramise kiirenduseks jne. Õhu mehaanilise ergutusega ventilatsiooni lai levimine algas 19. sajandi lõpus.
 
Üks suurimatest teadlastest ventilatsiooni alas on professor V. Tšaplin.
 
Üks ventilatsiooni arenemise etappidest on reguleeritava pöörete sagedusega elektrimootorite ilmumine. Sellise elektrimootoriga ventilaatori esimine mainimine oli tehtud aastatel 1972-1974.
 
== Ohtlikud eritused ruumis ==
Ventilatsiooni peamine eesmärk on võitlus ohtlikkude eritustega ruumis. Ohtlikkude erituste hulka kuuluvad:
* üleliigne soojus;
* üleliigne niiskus;
* erinevad gaasid ning ohtlikkude ainete aurud;
* tolm.
 
 
 
 
==Vaata ka==
101

muudatust