Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel

'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref>

 

Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref>

 

Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e ja need tuuakse verre arteriaalsete [[kapillaar]]ide [[venoosurge]]te kaudu.<ref>Lepp, 2013</ref> Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>Roosalu, 2010</ref>

 

== Vaata ka ==

*[[Luu]]

*[[Luustik]]

 

== Viited ==

*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.

*[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia'', I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.

 

[[Kategooria:Luude osad]]