Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
* Suurtükiväepataljonide formeerimine väekoondistele
|suurus= [[Pataljon]]
|alluv= Kirde
|garnison= [[Tapa]]
|patroon=
26. rida:
|tähtpäevad= 16. jaanuar, 20. märts
}}
[[Pilt:Feldhaubitze 155mm.JPG|pisi|200px|155mm [[haubits]] [[FH-70]]]]
[[Pilt:Хаубица Д-30 122мм.jpg|pisi|122mm haubits D-30A]]
[[Pilt:MAN 10togl Art Treibladungen.jpg|pisi|Veoauto [[MAN mil gl]]]]
[[Pilt:Hanse Sail 2009 - RostockWarnemünde - Unimog des San-Stützpunktes.jpg|pisi|Mercedes-Benz UNIMOG]]
[[Pilt:Bundeswehr MB Wolf.jpg|pisi|Mercedes-Benz 250 GD]]
[[Pilt:Patarei nr 1 1919.jpg|pisi|1. suurtükipatarei Vabadussõjas]]
[[Pilt:Kergekahur 1919.jpg|pisi|84mm kahuri meeskond]]
'''Suurtükiväepataljon''' (endine ''Suurtükiväegrupp'') on [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[Eesti Maavägi|Maaväe]] [[suurtükivägi|suurtükiväeüksus]].
32. rida ⟶ 40. rida:
Pataljoni ülem on [[kolonelleitnant]] [[Kaarel Mäesalu]].
== Koosseis ==
58. rida ⟶ 65. rida:
##[[väliköök]] (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
##tehnika ja relvade remont (valitakse eelneva vastava haridusega või kogemusega ajateenijad);
##varustamine
##meditsiin;
##B-, C-, CE- kategooria sõidukijuhi õpe (eelvõtmisega 11-kuune teenistus).
82. rida ⟶ 89. rida:
*[[FH-70]]
*[[D-30]]
*[[H61-37]] - vaid õppe- ja tseremoniaaltegevustes.
Sõidukitest on kasutusel põhiliselt:
91. rida ⟶ 98. rida:
== Traditsioonid ==
Suurtükiväepataljonis on kombeks tähistada
Nooremallohvitseride allohvitseriks ristimine toimub [[Rakvere linnus]]es. Reservohvitseridele ja -allohvitseridele korraldatakse kord aastas == Ajalugu ==
=== Asutamine ===
1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana gregoriuse kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr. 251 1-le Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas:
'''16. jaanuaril 1918''' (vana gregoriuse kalendri järgi 03.01.1918) sai alampolkovnik [[Andres Larka]] Ülemkomiteelt ettekirjutise nr. 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist. ▼
▲1917. aasta detsembris koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast Soomes, et sõita kodumaale. 26. detsembril 1917 (vana gregoriuse kalendri järgi 13.12) ilmus käskkiri nr. 251 1-le Eesti jalaväe polgule, milles on kirjas: "Kõik suurtükiväelased kõikidest Eesti polkudest ja Eesti tagavara pataljonist eraldada ja üleviia 1-sse Eesti jalaväe polku. 1. Eesti jalaväe polgu ülemal moodustada suurtükiväelastest eriline komando. Komando eesmärk - olla kaadriks Eesti suurtükiväe formeerimisel."
▲'''16. jaanuaril 1918''' (vana gregoriuse kalendri järgi 03.01) sai alampolkovnik [[Andres Larka]] Ülemkomiteelt ettekirjutise nr. 62, sõita Haapsallu, asuda seal 1. Eesti suurtükiväe brigaadi ülema kohustesse ja alustada brigaadi formeerimist.
1-se Eesti suurtükiväe brigaadi tegevus jagunes kaheks perioodiks: 13.12.1917 - 22.02.1918 ja 24.02.1918 - 05.03.1918.
Esimesel perioodil lõpetas üksuse tegevuse [[Eesti tööliste ja sõjaväelaste täidesaatev komitee]], teisel Saksa okupatsioonivõimud.
106. rida ⟶ 117. rida:
Vabadussõjas loetakse üksuse järglaseks '''1. suurtükiväepolku'''.
{{vaata|1. Suurtükiväepolk}}
13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1. - 6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid. ▼
1. polgu väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Viljandi]] suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul. Enamik tuleülesandeid täideti Vabadussõjas siiski veel avatud tulepositsioonilt otsesihtimisega.▼
Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste seljataha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten J. Tõnissoni juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril [[Rakvere]] juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga Lõunaridele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.▼
▲13. novembril kinnitati Ajutise Valitsuse poolt Eesti Rahvaväe esimene organisatsiooniline koosseis ja 21. novembril 1918 nimetas sõjaminister ajutiseks 1. suurtükiväepolgu ülemaks kapten Hugo Kauleri ja andis käsu hakata formeerida suurtükiväeüksusi. Suurtükiväepolk pidi koosnema 3 divisjonist, igaühes 2 4-suurtükilist patareid (1. - 6.). Vabadussõja alguseks oli Rahvaväe käsutuses vaid 4 töökorras suurtükki, kuid neid saadi õnneks peagi juurde Soomest ja Inglismaalt. Täielikult puudusid esialgu aga sidevahendid.
▲1. polgu väljapatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Viljandi]] suundades. Osaleti ka Landeswehri sõjakäigul.
▲Esimesena jõudis [[Sonda]] juures rindele 1. polgu 3. patarei I rühm alamkapten Laretei juhtimisel 10. detsembril 1918. Kuna telefonikaablit ei jätkunud, ei saadud paigutada vaatluspunkti piisavalt heale kohale ja esimesed mürsud langesid hoopis oma jalaväelaste seljataha, põhjustades nendes pahameelt. Polgu 2. patarei alamkapten J. Tõnissoni juhtimisel jõudis rindele 14. detsembril [[Rakvere]] juures. 1. suurtükiväepolgu 1., 2., 3. ja 6. patarei saadeti Viru rindele, 4. ja 5. aga Lõunaridele, kus jäid hiljem juba teiste formeeritud suurtükiväeüksuste alluvusse.
===1920–1940===
{{vaata|1. Suurtükiväegrupp}}
Peale rahu sõlmimist Venemaaga jäid 1.
1924. aasta 15. märtsil nimetati rügement ”1. Diviisi Suurtükiväeks” [[1. Diviis]]i alluvuses ja see koosnes 1. Suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. Suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. Suurtükiväegrupp oli pidevalt komplekteeritud [[lahinguvalmidus]]es piirikatteüksus. 28. oktoobril 1928. a. annetas Tallinna Naisühing 1. Diviisi Suurtükiväele lipu.
| |||