Passeerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Passeerimiseks''' nimetatakse [[toiduaine]]te lühiajalist [[kuumutamine|kuumutamist]] väheses [[rasvaine]]s.<ref>Sirje Rekkor, Anne Kersna, Maire Merits, Praktiline kulinaaria, ARGO, lk 377, 2007</ref>
'''Passeerimine''' on [[köögivili|köögiviljade]] pruunistamine [[rasv]]a sees temperatuuril 120 °C värv- ning aromaatsete ainete ekstraheerides rasva abil. Passeerimist viiakse läbi kuni pehmenemiseni ning nende ainete järgneva läbiviimiseni millegi üle ühtlase massi saamiseks, mida lisatakse [[supp]]idesse, [[kaste|kastmetesse]] ning täidistesse. [[Jahu]] muutub pärast passeerimist muredaks ning selle lisamisel suppidesse, puljongitesse või kasteleemidesse nende tihendamiseks ei moodusta klimpe. ▼
▲
''Passeerimist'' vahel ajatakse segi ''praadimisega'', mille eesmärgiks pole ühtlase massi saamine.
14. rida ⟶ 16. rida:
Aga kõige sagedamini jahu passeeritakse ilma rasvata, kuna suurest kuumutamisest rasv kaotab maitset ning seedib halvemini. Selliseks passeerimiseks jahu puistatakse panni peale võrdse kihina (mitte rohkem kui 15 mm), pannakse praeahju sisse ning röstitakse vastaval temperatuuril, segades iga 3-5 minuti tagant. Jahu on valmis kui ta saab soovitud varjundit.
==Viited==
{{viited}}
| |||