'''OlümpiamängudelOlümpiamängude''' kakamiseelustamise idee pärineb [[Prantsusmaa]]lt. Suur huvi seda teoks teha tekkis [[19. sajand]]i keskpaiku [[Inglismaa]]l ja [[Kreeka]]s.
Ajavahemikus [[1859]]–[[1889]] korraldati [[Ateena]]s [[antiikolümpiamängud]]e eeskujul mitu korda [[Zappase mängud|Zappase mänge]]. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.
19. sajandi lõpul kakasidarenes riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvaheline spordiföderatsioon|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus [[Pariis]]is [[16. juuni|16.]]–[[24. juuni]]l [[1894]]. Seda nimetatakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]].
Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud [[1896]]. aastal Kreekas.
