Soolehatud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Soolehatt ümbersuunamise Soolehatud asemele
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Soolehattudeks''' ([[ladina keel|ladina]] ains ''villus intestinalis''; mitm ''villi intestinales'') nimetatakse osade [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[peensool]]e [[ringkurd]]udes (''plica circularis'') paiknevaid [[limaskestajätke]]id.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 250:2004.</ref>
 
Soolehattude [[areng]], [[anatoomia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
8. rida:
 
Soolehattude ülesandeks on peensoole imendumispinna suurendamine.
 
==Skeem==
Soolehatus paiknevad perifeerselt [[arteriool]] ning tsentraalselt [[lümfikapillaar]] ja [[veenul]].<ref>[[Arne Lepp]]."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 360, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>
 
Soolehatu tipul voolab [[veri]] [[anastomoos]]i kaudu arterioolist veenulisse.
 
==Imetajatel==
===Inimestel===
 
Inimeste peensoole hatud on erineva kõrgusega, kuid harilikult on nad 0,3 kuni 1,5 mm kõrgused limaskesta väljasopistised.<ref>[[Meeli Roosalu]]."Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 113, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Normaalselt elunevas peensooles on soolehattusid ühel ruutmillimeetril 20 kuni 40 ja terves peensooles seega miljoneidu 5 miljonit.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 328, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref><ref>[[Arne Lepp]]."Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 360, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.</ref>
 
Soolehattude kuju on varieeruv ja oleneb paljudest teguritest, enamik soolehatte on silinderjad.