Mazsalaca vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Väike-Salatsi vasallilinnus pealkirja Mazsalaca vasallilinnus alla |
Arutelus |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}
'''Väike-Salatsi''' ehk '''Mazsalaca vasallilinnus'''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96057519&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> (saksa ''Salisburg'', läti ''Mazsalaca'', liivi ''Piški Salats'')
==Oletatavad asukohad==
Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu
On arvatud, et Mazsalaca keskaegne linnus võis olla kas kohalikelt [[liivlased|liivlastelt]] üle võetud [[Mazsalaca muinaslinnus|muinaslinnus]], paikneda varasema muinaslinnuse asemel või asuda hilisema [[Valtenbergi mõis]]a kohal. Paik jääb umbes 10 km allavoolu [[Asti järv]]es asuvast jõe lähtest ja asetseb u. 50 meetri kõrgusel ü. m.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv¢erx=561541¢ery=6413683&zoom=1&layer=map&ls=c, Väike - Salatsi kaart]</ref>
Linnuse asukoht ja ehitusaeg ei ole lõplikult kindlaks tehtud - oletatakse hilisema aadlimõisa asukohta või siis vana [[liivlased|liivlaste]] linnamäge. Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal e. põhjakaldal ja lätlased nimetavad seda [[Valtenbergi mõis]]aks (Valtenberġu muiža).<ref>http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=92</ref> Baltisaksa teoloogi ja geograafi [[Anton Friedrich Büsching]]i väitel olevat enne [[Väike-Salatsis mõis]]a kohal asunud linnus.<ref>http://books.google.ee/books?id=POtCAAAAcAAJ&pg=PA701&lpg=PA701&dq=Kirchspiel+Salisburg&source=bl&ots=pENQsQ77aP&sig=798W8950IN2vBwzRGyvjpasdnXI&hl=et&sa=X&ei=yCriUN_6LMrLsgad_oH4Bg&ved=0CDkQ6AEwAg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 701</ref> Läti ajaloolased paigutavad selle [[Riia peapiiskop]]ile kuuluvaks, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel.<ref>http://www.castle.lv/castles4/episkop-lat.html</ref> Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik [[Metsepole]] liivlased jääma peapiiskopile.▼
[[1790]] välja antud geograafia -, ajaloo - ja statistikaraamatus märgitakse, et praeguse Väike - Salatsi (''Salisburg'') aadlimõisa kohal asus varem üks loss ja Salatsi jõe vastaskaldal, ''Colberg''i mõisa lähedal kõrgel kohal
===Lībieši linnamägi===
Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. [[1547]]. aastal läänistas meister Brüggeney mõisa oma [[õuekohtunik]]ule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. [[1674]]. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 135</ref>▼
[[Salatsi jõgi|Salatsi jõe]] vasakul kaldal Skaņkalne asulast läänes asub Lībieši ehk Mazsalaca (varasemate nimedega Kulberģi (Kolberg) ja Ogļi) linnamägi, mis jääb jõe ja sellesse suubuva Dambjupīte oja vahel paiknevale kaldaneemikule. Linnuseküngas kujutab endast loodesse suunatud kolmnurga kujulist liivakivikaljudel asetsevat linnuseala, mida põhja poolt piirab Salatsi jõgi, läänest Dambjupīte oja oru kõrged kaldad ja maa poolt 70 m pikk ja 3–6 m kõrge vall. Ebakorrapärase kujuga linnusekünka pikkus on 70 meetrit ja laius 30–60 meetrit. Linnamäe välimuse ja näha olevate kindlustuste järgi arvatakse, et seal asus u 10.–12. sajandil rajatud puidust linnus, olles nõnda üks [[Metsepole]] liivlaste linnustest. Liivi ristisõja käigus läks piirkond [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] alla ja uus võim võis rajada oma tugipunkti juba olemasolevasse linnusesse<ref name=maz />
[[1546]] on ühes kaubakirjas mainitud Väike - Salatsi kirikut. Seda seostatakse ka siin varem asunud lossiga.<ref>[http://books.google.ee/books?id=LcARAAAAYAAJ&q=Kirchspiel+Salisburg&dq=Kirchspiel+Salisburg&hl=en&sa=X&ei=oKELU-v_L8nb4QS-zoDoAw&ved=0CEgQ6AEwBTgU, Rüütlimõisate ajalugu, von Stryk]</ref>▼
===Valtenbergi mõis===
▲
▲[[1790]] välja antud geograafia -, ajaloo - ja statistikaraamatus märgitakse, et praeguse Väike - Salatsi (''Salisburg'') aadlimõisa kohal asus varem üks loss ja Salatsi jõe vastaskaldal, ''Colberg''i mõisa lähedal kõrgel kohal Dambupīte (''Salisbach'') oja ääres vana kants.<ref>[http://books.google.ee/books?id=pQZDAAAAcAAJ&pg=PA133&dq=Kirchspiel+Salisburg&hl=en&sa=X&ei=bJELU8StA8Xn4gTch4HoDw&ved=0CGwQ6AEwCA#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, Neue Sammlung geographisch-historisch-statistischer Schriften, Volume 10, lk. 133]</ref>
▲Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. [[1547]]. aastal läänistas meister Brüggeney mõisa oma [[õuekohtunik]]ule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. [[1674]]. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.<ref>http://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Salisburg&f=false, lk. 135</ref>
▲[[1546]] on ühes kaubakirjas mainitud Väike - Salatsi kirikut. Seda seostatakse ka siin varem asunud lossiga.<ref>[http://books.google.ee/books?id=LcARAAAAYAAJ&q=Kirchspiel+Salisburg&dq=Kirchspiel+Salisburg&hl=en&sa=X&ei=oKELU-v_L8nb4QS-zoDoAw&ved=0CEgQ6AEwBTgU, Rüütlimõisate ajalugu, von Stryk]</ref>
Mõis ehitati enne 1780. aastaid ümber nõuniku ja rüütli G. G. von Völkersahmi poolt saksa klassikalises stiilis. [[1905]]. aastal mõis põles.
▲Liivlaste muinaslinnuse alal asub praegu nõukogude ajal ehitatud kohalik laululava. Ehitamise ajal kahjustati tugevalt kultuurikihti.
▲Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu linnust siiani põhjalikeima Vana - Liivimaa keskaegsete linnuste uurija Armin Tuulse nimekirjas ei leidu, kuid mitmete kaudsete tõendite järgi on tänased Läti ajaloouurijad Väike - Salatsi linnuste hulka siiski paigutanud.<ref>[http://www.castle.lv/castles4/episkop.html#Mazsalaca, Rimša castle]</ref> Küsimuse lõplikuks selgitamiseks on vajalik korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.
==Viited==
| |||