'''Ronk''' ehk '''kaaren''' (''Corvus corax'') on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[Vareslased|vareslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[Vares (perekond)|vares]]e [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. Ronk on suurim [[Värvulised|värvuline]].
==Levila==
Ronk on levinud suures osas [[Holarktis]]est ulatudes [[Island]]ist, [[Iirimaa]]st ja [[Portugal]]ist läänes kuni [[Kamtšatka poolsaar]]e ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuni idas. Ronk on levinud ka [[Gröönimaa]] rannikul ja [[Põhja-Ameerika]]s. Lõunas ulatub levila [[Araabia poolsaar]]e põhjaosani, [[Iraak|Iraagi]], [[Iraan]]i ja Põhja-Indiani. Kesk- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerika idaosas on ronk mitmetes piirkondades inimese tagakiusamise tõttu hävinud.
=== Arvukus Eestis ===
Ronk on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind. Ta on paigalind. Ronga pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000 – 6000 paarile, talvist arvukust 15 000 – 25 000 isendile <ref name="hirundo" />.
== Välimus ==
Üldpikkus 54–67 cm, tiibade siruulatus 115–130 cm, kehakaal 1000–1370 g. Isaslinnud on veidi suuremad ja raskemad. Vanalinnu kogu sulestik on must rohelise või sinivioletse metalliläikega.
== Vanus ==
Vanimad rõngastatud vabaduses elanud linnud olid 16 ja 20 aastased. Vangistuses on vanimad rongad elanud 24 aastat ja 8 kuud, 26 aastat ja 28 aastat. [[Londoni Tower]]is elas üks ronk 44-aastaseks.<ref name="Handbuch"/>
== Elupaik ==
Elupaigana eelistab ronk lagedaid kultuurmaastikke, kuid elutseb ka mägialadel, rannikul ja laidudel.
Mõlemad vanalinnud ehitavad pesa puu, Eestis valdavalt männi otsa, mujal ka kaljude peale või kunstlikule alusele, näiteks kõrgepingemastile. Kurnas on 4–6 muna, mis on rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Muna kaal on keskmiselt 27,4 g. Haudumine vältab 19–21 päeva. Pojad lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena.
== Toitumine ==
Ronk on kõigesööja, ta toitub raibetest, närilistest, linnumunadest ja -poegadest, suurematest putukatest ja teistest selgrootutest.
Juudi pärimuse järgi õpetas ronk [[Aadam]]ale, kuidas oma poega [[Aabel]]it matta. Seda lugu mainitakse ka [[Koraan]]is.
Ronka austatakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderanniku indiaanlaste ja Kirde-Aasia põlisrahvaste seas jumalana. [[Tlingitid]] ja [[haidad]] ning Alaska [[inuitid]] peavad ronka loojajumalaks. Mitmete Põhja-Ameerika Loodeosa rahvaste seas on ronk [[trikster]].
[[Korjakid]], [[tšuktšid]] ja [[itelmeenid]] austasid rongakujulist jumalust [[Kuth]]i.
[[Muinaspõhja mütoloogia]]s istus kaks ronka [[Huginn ja Muninn]] [[Odin]]i õlgadel ja kuulsid kõike. [[Viikingid]] kasutasid ronga kujutisega lippu ''hrafnsmerki''.
Pärast ristiusustamist peetakse ronka Euroopas üldiselt halvaendeliseks linnuks musta sulestiku ja raipesöömise tõttu. Saksamaal peeti ronkasid äraneetute hingedeks.<ref name="wildlife"/>
[[Tiibeti budism]]is peetakse ronka [[Mahākāla]] kehastuseks.
== Viited ==
{{viited|allikad
<ref name="hirundo">{{netiviide | URL = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| Pealkiri = "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = [[Hirundo]]| Aeg = 1/2009| Koht = | Väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref>
<ref name="Handbuch">U. N. Glutz v. Blotzheim und K. M. Bauer: Handbuch der Vögel Mitteleuropas. Bd. 13, Teil III., AULA-Verlag, Wiesbaden, 1993: lk. 1990 ISBN 3-89104-460-7</ref>
<ref name="wildlife">Schwan, Mark (January 1990). [https://secure.wildlife.alaska.gov/index.cfm?adfg=birds.raven "Raven: The Northern Bird of Paradox"]. Alaska Department of Fish and Game.</ref>
