Eesti Vabariigi Rahvuskomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IFrank (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti Vabariigi Rahvuskomitee''' oli [[1944]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] tegutsenud anglofiilide põrandaalune organisatsioon.
 
Komitee eitas [[Jüri Uluots]]a volitusi [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja pidas enesestmõistetavaks, et Eesti vabastatakse Saksa okupatsioonist liitlaste ja Rootsi vägede poolt. Saksa võimude informatioon, et Eesti on lubatud Nõukogude Liidule, tembeldati "natsipropagandaks". Nii kinnitas komitee väliskeskuse liige [[August Rei]] intervjuus [[Dagens Nyheter]]ile 9. veebruaril 1944 sügava enesekindlusega: ''Oma lootust paneme meie seega lääneriikidele, ja ehkki saksa propaganda järjest kinnitab, et anglosaksid olevat annud Venemaale vabad käed Baltikumis, teame meie, et see pole õige, vaid et Baltikumi saatus jääb lahtiseks kuni rahukonverentsini<ref>Tõotan ustavaks jääda... 2004. lk. 1060–1061.</ref>''. Selle huvides saadeti luureinformatsiooni Eestis asuvate Saksa vägede kohta saadeti luureinformatsiooni lääneliitlastele, kes selle Nõukogude Liidule edastasid.
 
Rahvuskomiteesse kuulusid:
40. rida:
*[[Richard Övel]] (koopteriti juulis)
 
Esimene kogunemine toimus [[Tallinn]]as [[Pärnu maantee]] 23 majas, olid esindatud kõik kuni [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|1933. aasta rahvahääletuseni]] tegutsenud Eesti erakonnad peale kommunistide ja kaks suuremat põrandaaluse vastupanu rühma, kuigi pole teada, kes neid selleks valinud oli. Rahvuskomitee kokkutulek tähendas ühtlasi Eesti paljuparteiliseparteilise demokraatia taastamist. Pool aastat hiljem, 1944. aasta 1. augustil, kuulutas Rahvuskomitee enese ajutiseks kõrgema riigivõimu teostajaks okupeeritud Eestis (kuigi [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi Põhiseaduse]] ja ka varasemate põhiseaduste järgi oli kõrgeima võimu kandja rahvas). Kõrgema riigivõimu teostaja isikuline koosseis hoiti saladuses ja tegelikult asus ta põranda all.
 
[[23. märts]]il [[1944]] – peeti [[Tartu]]s Eesti Vabariigi Rahvuskomitee teine koosolek, kus kinnitati Rahvuskomitee põhialused ja valiti juhatus. Rahvuskomitee kuulutas end riikliku võimu teostajaks kuni põhiseaduslike organite tegevusse astumiseni.
56. rida:
Mõni päev hiljem aga teatas üks teine raadiojaam:
 
"Lõuna- ja Ida-Eestist on sakslased lõplikult välja löödud. Inglise väed jõudsid Tallinna ja maandusid põhjarannikul. [[Rakvere]] ja [[Tapa]] on juba liitlaste käes. Eestlased! Ärge laske end sakslaste poolt küüditada! Varjake end metsades ja kodudes! Ükski tõsine eestlane ei lahku nüüd kodumaalt<ref>http://www.kool.ee/?6144 Idavaenlase osav propaganda</ref>!"
 
Oktoobris 1944 levitati Saaremaal kuuldusi, et Rootsi laevastik on Tallinna all ning et eestlased on Tallinna tagasi vallutanud ja peavad Nõukogude Liiduga rahuläbirääkimisi, seetõttu pole vaja Saksamaale põgeneda<ref>Elmar Tõnismäe. Kui Saaremaal ilmus meie viimane ajaleht. Eesti Sõna. 11. oktoober 1944, nr. nr. 222, lk. 3.</ref>.
 
Kui komiteeNõukogude Liidu okupatsioonivõim oli omaEestis ülesande täitnudkindlustunud, karistati temakomitee Eestisse jäänud liikmeid Nõukogude Liidu võimude poolt isamaa reetmise eest. Lääneliitlased nende kaitseks välja ei astunud.
 
== Viited ==