August Teppo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
Resümee puudub |
||
3. rida:
August Teppo sündis [[Võrumaa]]l [[Loosu|Loosu küla]]s ja puutus kõigepealt kokku oma vanema venna üherealise vabrikus valmistatud (tõenäoliselt Vene päritolu) lõõtspilliga. August hakkas pilli mängima 8-aastaselt. Kui ta oli 11-aastane, suri vanem vend ja August sai tema katkise pilli endale. Tulevane meister hakkas pilli parandama ja häälestama. Esimese oma pilli tegi ta otsast lõpuni valmis eri andmetel kas 15- või 17-aastaselt. Aastaks [[1910]] oli ta oma tehnika põhiosas välja kujundanud ning sestpeale valmis igal aastal keskmiselt kaks pilli.
Teppo valmistas nii kolme- kui ka neljarealisi pille; tüüpiline [[Eesti lõõtspill|Teppo lõõts]] on neljarealine ja kolmekooriline, st meloodianupud asuvad neljas reas ja iga nupuvajutus paneb võnkuma kolm [[pillikeel|keelt]]. Teppo lõõts põhineb [[diatoonika]]l, st sellega saab mängida ainult [[Mažoor|mažoorses]] helilaadis lugusid. Diatoonilisele lõõtspillile üsna tüüpiliselt on Teppo lõõtsad bisonoorsed, st lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates annab üks ja sama nupp erineva noodi.
Teppo valis hoolikalt pillide korpuse ja keele materjale, töötas välja pillivalmistamistehnika ning valmistas ise väga peened ja täpsed tööriistad. Pillide keeled olid [[Rootsi]]st või [[Saksamaa]]lt tellitud [[pronks]]isulamist ja ülitäpse materjalitunnetusega sepistatud. Puitmaterjalina on kasutatud [[vaher]]t, [[tamm]]e ja [[õunapuu]]d; pillid on kunstipäraselt kaunistatud [[vask|vasest]] või [[valgevask|valgevasest]] ornamentidega. Teppo lõõtsad on häälestatud kuulmise järgi naturaalse häälestusega, mis annab väga puhtalt kõlavad akordid; enamiku pillide põhihelistik on E-duuri lähedal.
17. rida:
{{JÄRJESTA:Teppo, August}}
| |||