Nanorobootika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
lahutamist, konsolideerimist ja deformeerimist ühe aatomi või molekuli tasemel.
* '''1980-datel''' [https://en.wikipedia.org/wiki/K._Eric_Drexler Dr. Eric Dexler] avaldab mitmeid teaduslikke artikkleid nanotasandi nähtustest ja seadmetest.
[[Pilt:IBM_in_atoms.gif|pisi|284x284px|
* '''1981: '''Avastatakse skaneeriv tunnelmikroskoop (STM)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Scanning_tunneling_microscope</ref>.
26. rida:
*'''1987: '''Esimene ühe elektroni transistor
*'''1988: '''
*'''1989: '''
*'''1991:''' Avastatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsiniknanotoru süsiniknanotorud]
*'''1999:''' Esimene ühe-molekuli lüliti
37. rida:
=== Fullereenid ===
{{vaata|Fullereen}}
Üks fullereenide tähtsamaid füüsikalisi omadusi on nende [[elektrijuhtivus]], mis tuleneb üle kogu molekuli delokaliseerunud [[elektron]]idest. Fullereenid on keemiliselt üsna stabiilsed, kuid mitte täiesti passiivsed. Fullereenide reaktsioonivõimet saab suurendada nende
Fullereene kasutatakse fotosünteetiliste süsteemidena, mille abil saab
valgusenergiat muuta keemiliseks energiaks. Valguse toimel fullereen ergastub ja toimub elektroni ülekanne.
[[File:Fullerene Nanogears - GPN-2000-001535.jpg|thumb|172x172px|Fullereeni hammasrattad]]
C60-t kasutatakse elekronide aktseptorina, kuna sellel on suur positiivne elektronafiinsus. Samuti iseloomustab seda elektronide võrdlemisi suur delokaliseeritus kolmedimensionaalses pi-süsteemis. Selliste kahevalentsete molekulide korral on oluline, et ergastatud olek oleks ajas võimalikult stabiilne, sest seda efektiivsemalt saab valgusenergiat keemiliseks energiaks muundada. Selleks tuleb hästi valida molekuli osa, mis jääb doonori ja aktseptori vahele (inglise k. – spacer).
[[File:Kohlenstoffnanoroehre Animation.gif|thumb|113x113px|Süsiniknanotoru]]
153. rida ⟶ 145. rida:
väikestel vahekaugustel raske säilitada ja keemilise energia jõul töötavad
mootorid tekitavad jääkprodukte. Mootorite töötamine sõltub Browni liikumisest
ja termodünaamika 2. seadusest,
==== Molekulaarmootorite jagunemine: ====
* Biomolekulaarmootorid
* Sünteetilised molekulaarmootorid
# Pöörlevad
|