Redaktsioon: 2. veebruar 2014, kell 19:46 redigeeri Vahur Joala (arutelu \| kaastöö) 259 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. veebruar 2014, kell 19:48 redigeeri eemalda Vahur Joala (arutelu \| kaastöö) 259 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
21. rida: Pärast Benéride pankrotti oli Varbla mõis renditud Staelbornile ja rittmeister Friedrich von Nolckenile. 1690 sai mõisaomanikuks Niklas von Preutz, kes suri 1696. Alates 24.1.1698 kuulus Varbla mõis ~~Nasackinite~~[[Nasackin]]ite suguvõsale, kes said pärast Niklas von Preutzi surma omanikuta jäänud Varbla mõisa endale kompensatsiooniks Soomest redutseeritud mõisamaade eest. Esialgu oli selle omanikuks von Nasackinite väimees Otto Magnus von Wolffeldt, kes oli abielus Helene von Nasackiniga. Mõisast Otto Magnus von Wolffeldt ise huvitatud polnud ja rentis selle oma naise Helene vennale Magnus Johann von Nasackinile. Aastal 1793 siirdus mõis pärandusena Reinhold Magnus von Nasackinile. Viimatimainitul tekkis aga tüli oma noorema venna Adam Gustav von Nasackiniga, mille tulemusena määras Vene keiser [[Paul I]] oma ukaasiga 1797 [[Saulepi mõis]]a [[kroonumõis]]aks. Kaks aastat hiljem 1799 jõudsid kaks tülitsevat venda kokkuleppele ja mõis jagati kaheks. Sedasi hakati Reinhold Magnus von Nasackinile jäänud senist Varbla mõisa nimetama Vana-Varbla mõisaks ning sellest pisut lõuna-poole asuvat Adam Gustav von Nasackinile jäänud [[Uue-Varbla mõis]]aks.

Vana-Varbla mõis: erinevus redaktsioonide vahel