Kiirlaen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 87.110.241.252 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp. |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Laenutähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse ning aastane keskmine [[intressimäär]] ulatub 300%–400%-ni. Eestis pakub ülevaadet kiirlaenudest [[Intress.ee]] laenuvõrdlusportaal. Samuti saab infot intresside kohta Eesti kiirlaenude ja [[SMS-laen]]ude otsingumootorist [[Kiirlaen.info]], Eesti kiirlaenude [[krediidi kulukuse määr]]asid võrdleb [[Heaintress.ee]] ning [[ParimIntress.ee]]. Suhtelise uudsuse tõttu on kiirlaenud ja SMS-laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid leidnud vähe kajastamist seadusandluses. 2008. aastast on kiirlaene mõningal määral reguleeritud, kuid kiirlaenufirmadele esitatavad nõuded jäävad oluliselt alla näiteks pankadele esitatavatele.
Riigikogu rahanduskomisjonis 2014. aasta algul toimunud arutelul hindasid ministeeriumide esindajad kiirlaenuvõtjate arvuks Eestis 130 000 kuni 140 000, kuid pankade arvates võib mittereguleeritud tarbijakrediidi andjate teenuseid kasutanud isikuid olla kuni 180 000. Komisjonile antud ülevaate andmeil kasvas reguleerimata laenuturu maht eelnenud aasta jooksul 30%.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/6f8a2cbc-d9c9-4a14-bd8a-0fe22d0da7b9 Kiirlaenudega on hädas kuni 50 000 inimest] ERR 27.01.2014</ref>
==Kiirlaenude ohud==
Taotlemise lihtsus ja summade väiksus tähendab, et laenu võtmisel on psühholoogiline barjäär madalam ning mõned inimesed ei kaalu laenuotsust piisavalt. Ka krediidiasutuste nõudmised laenuvõtja finantsseisundile on väiksemad kui suurte laenude korral. Sageli ei ole selline laenutoode õige meetod rahaprobleemide lahendamiseks, kuna väikese või ebakindla sissetuleku korral jääb järgmisel kuul endistviisi rahast puudu, senistele kuludele lisanduvad aga laen ja tavaliste pangalaenudega võrreldes suhteliselt kõrge intress. Veel halvemaks muutub olukord, kui üht kiirlaenu üritatakse tasuda järgmisega. Sellises olukorras on rohkem abi [[võlanõustaja]] poole pöördumisest.
Esimestel aastatel, mil kiirlaenud Eesti turule jõudsid, esines kiirlaenude kuritarvitamise juhtumeid, kuna kiirlaenufirmade isikutuvastus oli nõrk. Eriti kerge oli kuritarvitada SMS-laene, mida algselt sõlmiti laenuvõtjat füüsiliselt tuvastamata - nii sai võõralt mobiililt tellida laenu oma pangakontole ning jätta laenu mobiiliomaniku kanda. Probleemide leviku tõttu on nüüdseks seadustes nõudmisi karmistatud ning iga kiirlaenufirma klient peab ennast kontoris füüsiliselt tuvastamas käima. Siiski on kiirlaenude regulatsioon Eestis üks Euroopa liberaalsemaid ning ajakirjanduses ja poliitikas arutletakse endiselt, kas seda ei peaks teiste riikide eeskujul karmistama.
2014. aasta jaanuaris pälvis meedia tähelepanu [[Swedbank]]i avalikustatud ja võlanõustajate väitel laialt levinud tava võtta kiirlaene laste pangakontodele, kui lapsevanema enda kontod on võlgnevuste tõttu blokeerinud. Ehkki mitme kiirlaenufirma esindaja kinnitasid, et nemad sellist laenamist ei luba, ei olnud avalikkusel võimalik teada saada, millised ettevõtted niisugustel tingimustel laene väljastavad. Nimelt ei pidanud Swedbank võimalikuks klientide andmeid avaldada, Eestis puudus aga järelevalveorgan, kel olnuks õigus taolisi andmeid pankadelt välja nõuda.
==Viited==
{{viited}}
== Vaata ka ==
18. rida ⟶ 25. rida:
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=47708 SMS-laenajad otsivad linna võlanõustajatelt abi] 10. november 2008
* [http://www.postimees.ee/280508/esileht/siseuudised/333582.php Kiirlaenufirmade elu läheb raskemaks]
* [http://uudised.err.ee/v/majandus/6f8a2cbc-d9c9-4a14-bd8a-0fe22d0da7b9 Kiirlaenudega on hädas kuni 50 000 inimest] ERR 27.01.2014
* Juhan Haravee [http://www.ohtuleht.ee/562520/noustaja-see-ei-tule-heast-elust-et-inimesed-on-korini-volgades Nõustaja: see ei tule heast elust, et inimesed on kõrini võlgades] Õhtuleht, 29. jaanuar 2014
[[Kategooria:Kiirlaen]]
| |||