Constantinus Suure usupoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Markoqra1 (arutelu | kaastöö)
Markoqra1 (arutelu | kaastöö)
6. rida:
===Mulviuse silla lahing===
312. aastal sai legendi kohaselt Constantinus enne 28. oktoobril toimunud [[Mulviuse silla lahing]]ut kogemuse, kus ta nägi taevas päikesevalgusest moodustunud X (khi) P (rho) sümbolit, mida hiljem nimetati Kristuse monogrammiks, sest X ja P on ka esimesed tähed nimes Khristos. Ta olevat kuulnud sõnu ''In hoc signo vinces'' ("selle (märgi) all võida!").<ref>Saard, Riho. Lk. 73.</ref> Constantinus käskis oma sõduritel selle kristliku sümboli oma kilpidele panna ning lahing võideti. Briti ajaloolane [[Adrian Goldsworthy]] on pidanud seda tõesti sündinud looks<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 182.</ref>, kuid Saksa ajaloolase [[Hartwin Brandt]]i andmetel koostati see lugu pärast lahingut. Lisaks sellele pidas ta võimatuks, et Constantinus oleks oskusliku võimupoliitikuna käsikinud valdavalt paganatest koosnevatel vägedel oma kilpidele kristliku sümboli panna ning selle all lahingusse minna. Samas võis ta pärast seda olla tänulik kristlikule jumalale, kes erines Maxentiuse paganlikest jumalatest.<ref>Kaiser Konstantin, der brutale Machtpolitiker. Intervjuu Hartwin Brandtiga. - Die Welt, 03.01.12 http://www.welt.de/kultur/history/article13780650/Kaiser-Konstantin-der-brutale-Machtpolitiker.html</ref> Pärast Mulviuse silla lahingut hakkas ta soosima kristlust, kuid samas ei öelnud ta avalikult lahti Sol Invictuse austamisest.<ref>Treadgold, Warren. A Concise History of Byzantium. New York, 2001. Lk. 19.</ref> Pärast lahingut Rooma linna oma vägedega sisse marssimist ei läinud ta Kapitooliumi mäele, et tuua traditsiooniline ohver peajumal [[Jupiter (jumal)|Jupiterile]].<ref>Lane Fox, Robin. Lk. 620-621.</ref> 314. aastal teatas ta [[Arles]]′i kirikukogule, et ta pöördus (''converti'') lahingu päeval kristlusesse.<ref>Saard, Riho. Lk. 73.</ref>
 
===Milano edikt===
313. aastal kuulutas ta [[Milano edikt]]iga kristluse Rooma riigis lubatud religiooniks.<ref>Vt nt Milano edikt. – Fordham University. http://www.fordham.edu/halsall/source/edict-milan.asp (04.01.2014)</ref> H. G. Wellsi arvates mõistis ta, et kristlus oli ühendav jõud, mis pakkus moraalset solidaarsust riigis, kus oli palju kitsarinnalisi vaateid ja omakasupüüdlikkust.<ref>Wells, H. George. The Outline of History. Lk. 545.</ref>
 
==Usupoliitika 312-324==