Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
36. rida:
Loomingu algusaastail lõi Halliste ta portreereljeefe ja -[[Büst|büste]], kujutades mitmeid muusikategelasi. 1930ndatel tegeles Halliste portreede kõrval edukalt ka figuurplastikaga, lõi hauamonumente ja viljeles [[keraamika]]t. Kõige paremini õnnestunud on selle perioodi naisfiguurid graniidis. Harvem modelleeris Halliste meesfiguure, neist võiks esile tõsta sportlaste pisikujud pronksis ("Tõstja" 1938). 1930ndate teisel poolel pööras Halliste suuremat tähelepanu keraamikale ning valmistas selles materjalis õrnu lapsepäid ja kauneid naisfiguure. Samast perioodist pärineb ka E. Aule perekonna hauamonument (1938).
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal tegeles kunstnik peamiselt maalimisega. Suved veetis ta Tartu lähedal [[Pupastvere]]s, kust pärinevad ka mitmed tema maalide motiivid. Pärast sõda jätkas skulptor portreeloominguga, kujutades eesti kunsti- ja muusikamaailma nimekaid tegelasi. Lisaks graniidile valmisid mitmed teosed ka puidust ("Skulptor R. Haavamäe portree" 1957).
1950ndatel aastatel täitis kunstnik mitmete muuseumide tellimusi ning valmistas neile [[Vahad|vaha]], [[steariin|steariini]] ning [[Parafiin|parafiini]] segust muuseumieksponaate. Tallinna [[Loodusmuuseum|Loodusmuuseumile]] ning mitmetele rajoonide koduloomuuseumidele valmisid üle 600 puu-, köögivilja ja marjasordi imitatsiooni. [[Narva Muuseum|Narva muuseumile]] valmistas kunstnik Põhjasõjaaegse [[Peeter I]] sõduri täiest relvastuses ja tolleaegses riietuses. [[Pärnu Muuseum|Pärnu muuseumile]] telliti elusuuruses [[Kihnu]] naine ja kalur<ref>A.Sepp, Eksponaadid muuseumidele ja näitustele, Rahva Hääl, 16.09.1955</ref>.
== Viited ==
| |||