Võrkkest: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Võrkkest''' ehk '''reetina''' ([[ladina keel]]es ''retina'') on osade loomade (sh inimeste) [[silmamuna]]
Võrkkesta [[areng]], [[anatoomia]], [[füsioloogia]], [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub [[soonkest]]ale, sisemine [[klaaskeha]]le. Võrkkesta tagumine suurem [[pärissoonkest]]aga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas [[ripskeha]] ja [[vikerkest]]aga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks. ▼
==Roomajatel==
Väljast on võrkkest kaetud [[epiteel]]i pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, bipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. [[Nägemisnärv]]i väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks.▼
===Madudel===
[[Maolised|Madude]] võrkkesta kiht on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref>Ryan Phillips, http://web.pdx.edu/~zelickr/sensory-physiology/book-project/some-previous-book-projects/snake-eyes/Snake%20Eyes.pdf Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes, Portland State University, 2009, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete merimadulaste võrkkesta peamisteks [[valgusretseptor]]iteks just kolvikesed.<ref>E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125-136 125, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref>[[Mark O'Shea]],[http://books.google.ee/books?id=_bBz1-v1WUwC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=retina+in+snakes&source=bl&ots=nWQVdW-IIR&sig=0NjOjxmzps1Ks4Ay-rHRrWsfrPk&hl=et&sa=X&ei=scfnUseOH4Ly7Aa5vICABA&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Venomous Snakes of the World], lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.
Madude võrkkest koosneb 4 kuni 5 rakukihist:
*1 kihist valgusretseptoritest - kas kepikesed ehk kolvikesed;
*2- 3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.
Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ja varieerub ka liigiti ning indiviiditi.<ref>E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125-136 125, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
==Imetajatel==
===Inimestel===
▲Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub [[soonkest]]ale, sisemine [[klaaskeha]]le.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 231,[[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> Võrkkesta tagumine suurem [[pärissoonkest]]aga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas [[ripskeha]] ja [[vikerkest]]aga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 231,[[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
▲Väljast on võrkkest kaetud [[epiteel]]i pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, bipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. [[Nägemisnärv]]i (''n.opticus'') väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks. Pimetähnist lateraalsemalt pai kneb võrkkestal kollase värvusega ala - [[kollastähn]].<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]], lk 232, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
==Vaata ka==
*[[Virtuaalne võrkkesta kuvar]]
==Välisallikad==
*A. J. SILLMAN, J. K. CARVER ja E. R. LOEW, [http://jeb.biologists.org/content/202/14/1931.full.pdf THE PHOTORECEPTORS AND VISUAL PIGMENTS IN THE RETINA OF A BOID SNAKE, THE BALL PYTHON (PYTHON REGIUS)], 1999, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Wayne L. Davies, Jill A. Cowing, James K. Bowmaker, Livia S. Carvalho, David J. Gower, ja David M. Hunt, [http://www.jneurosci.org/content/29/23/7519.full.pdf Shedding Light on Serpent Sight: The Visual Pigments of Henophidian Snakes], The Journal of Neuroscience, June 10, 2009, 29(23):7519 –7525, Veebiversioon (vaadatud 28.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Nägemiselundkond]]
[[Kategooria:Silm]]
| |||