Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
23. rida:
'''Herman Halliste''' ([[28. juuni]] [[1900]] – [[18. oktoober]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli eesti [[skulptor]].
 
Ta sündis [[Kohila mõis]]a aedniku perekonnas. Sai üldhariduse [[1909]]–[[1919]] Haapsalu algkoolis ja gümnaasiumis. 1918. aastal lõpetas ta tehnilised kursused masinaehituse alal ning käibkäis lühikest aega [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is. 1919. aasta sügisel alustas ta kunstialaseid õpinguid [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is ning on üks neist väljavalitutest, kellele Laikmaa võimaldas seda teha tasuta. Pärast Laikmaa juures õppimist asus Halliste joonistamisõpetajaks Tõrva Reaalgümnaasiumisse ning aasta hiljem jätkas kunstiõpinguid [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (1923–1926) esialgu üldklassis, paari kuu möödudes professor [[Anton Starkopf]]i ja [[Voldemar Mellik]]u juhendusel.
kunstiõpinguid [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (1923–1926) esialgu üldklassis, paari kuu möödudes professor [[Anton Starkopf]]i ja [[Voldemar Mellik]]u juhendusel.
 
1928 siirdus Halliste Tallinna, kus töötas aastajagu [[Jaan Koort]]i ateljees, õppides seal [[keraamika|keraamikat]] ning [[Pronks|pronksivalu]]. Koorti juurest lahkudes hakkas Halliste elatist teenima mööblidetailide valmistamise ning [[Tallinna Klaverivabrik|klaverivabrikule]] ornamentide graveerimisega. Oli [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing|Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu]] juhatuse liige, [[Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus|Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse]] liige ning [[Tallinna Kunstihoone]] ehituskomisjoni ning juhatuse liige<ref>Eduard Ahas, Tänase kaanepildi autorist, Taluperenaine nr 3, 1936</ref>. 1930ndatel avanes kunstnikul võimalus täiendada end reisidega [[Venemaa]]le, [[Soome]], [[Itaalia]]sse, [[Prantsusmaa]]le ja [[Saksamaa]]le.
 
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal elas kunstnik tagasitõmbununa, suviti viibis ta koos abikaasaga [[Pupastvere|Pupastveres]]. Sõjajärgsed aastad olid kunstniku loomingus kõige viljakamad, põhiliseks töökohaks oli ateljee Lauristini tänavas Tallinnas. Elu lõpuaastail tundis kunstnik endas uut värskust ning töötas palju. 1973. aasta oktoobrikuus Herman Halliste haigestus Pupastveres töötades, ta suri mõne nädala pärast. Herman Halliste on maetud [[Tallinna Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].
39. rida ⟶ 38. rida:
[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal tegeles kunstnik peamiselt maalimisega. Suved veetis ta Tartu lähedal [[Pupastvere]]s, kust pärinevad ka mitmed tema maalide motiivid. Pärast sõda jätkas skulptor portreeloominguga, kujutades eesti kunsti- ja muusikamaailma nimekaid tegelasi. Lisaks graniidile valmisid mitmed teosed ka puidust ("Skulptor R. Haavamäe portree" 1957).
 
== Viited ==
{{Viited}}
==Allikas==
* Heini Paas, Herman Halliste, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, Tallinn, 1959