Vana-Rooma armee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
Paljud ajaloolased on vaielnud selle üle, kas Diocletianuse ajal sai alguse sõjaväe jaotamine piirivägedeks ([[Limitanei]]) ja mobiilseks väliarmeeks ([[Comitatenses]]). Esimene mobiilne ratsavägi moodustati keiser [[Gallienus]]e ajal, kuid see ei pruukinud säilida pärast tema tapmist. Tema ajal sai alguse koos keisriga liikuv väliarmee, mille nimetuseks oli ''comitatus'', kuid ei ole kindel, kas selle põhjal kujunes hilisem mobiilne väliarmee.<ref>Southern, Pat.The Roman army : a social and institutional history. Oxford, 2007. Lk. 248-249</ref> Samuti tehti muudatusi sõjaväe juhtimises. Piiriäärsete piirkonnad jaotati tsoonideks, milles paiknenud piirivägesid juhtis ohvitser, kes kandis tiitlit [[Dux|''dux'']] (mitm. ''duces''). Väliarmeesid juhtis ohvitser, kelle tiitliks oli [[Comes|''comes'']] (mitm. ''comites'').<ref>Goldsworthy, Adrian. Lk. 165.</ref>
[[Constantinus Suur]]e ajal võeti pretoriaani prefektidelt sõjaline võim ning prefektuurides paiknevaid üksusi hakkasid juhtima uued sõjalised juhid (''magistri militum'').<ref>Treadgold, Warren. Lk. 22.</ref> Pärast [[Mulviuse silla lahing]]ut saadeti laiali pretoriaani kaardivägi, kuid vajadus keisri ihukaitseväe järele säilis, mille tulemusena võis Constantinus moodustada ''scholae palatinae'', mis tegutsesid keisri otsealluvuses, et välistada sellise üksuse juhi võimalik võimuhaaramise katse.<ref>Southern, Pat. The Roman army: a social and institutional history. Oxford, 2007. Lk. 254</ref> 325. aastast pärinevas seaduses eristati kolme väeliiki: [[comitatenses]], ''ripenses'' ning ''alares et cohortales''.
== Vaata ka ==
| |||