Kopsud: erinevus redaktsioonide vahel

Vasak kops on arenenud [[boa]]del ja [[püüton]]itel, kuid ''Crotalus''el ja paljudel ''[[Colubridae]]'' sugukonna madudel on vasak kops rudimentaarne ning [[rästiklased|rästiklastel]] ja [[mürknastiklased|mürknastiklastel]] atrofeerunud.<ref>L.M.Pastor,''[http://books.google.ee/books?id=JFhksT3JIH0C&pg=PA68&lpg=PA68&dq=ophidian+bronhi&source=bl&ots=BvjefmD5pD&sig=ceUz9SXrfWIlNiCqJC4aIEyk3Ck&hl=et&sa=X&ei=HcVoUqu4DaW60wWRkIGICQ&redir_esc=y#v=onepage&q=ophidian%20bronhi&f=false Histology, Ultrastructure and Immunohistochemistry of the Respiratory Organs in non-mammalian vertebrates]'', Universidad de Murcia, lk 134, 1995, ISBN 84 7684 638 X, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 24.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>Kuid see eest on rästikutel jt olemas [[hingetoru]] laienenud tagaosast kujunenud [[trahheaalkops]].<ref>[[Loomade elu]] 5:242.</ref>''[[Tropidophiidae]]'' sugukonna madudel on arenenud parem kops. [[Bolierialased|Bolierialastel]] on arenenud mõlemad kopsud. Kops lõpeb enamasti [[õhukott|õhukotiga]] (õhumahutiga<ref>Loomade elu 5:242.</ref>), mismille toimibtäpne õhureservuaarinafunktsioon pole päris selge.