Slaavi laenud eesti keeles: erinevus redaktsioonide vahel

'''Slaavi laenud''' on oletatavad [[slaavi algkeel|algslaavi]] ja [[kirikuslaavi keel|vanaslaavi keeltest]] [[eesti keel]]de jõudnud laen[[tüvi (keeleteadus)|tüved]]. [[Eesti etümoloogiasõnaraamat]]u<ref name="Eesti etümoloogiasõnaraamat">Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.</ref> hinnangul on varastest slaavi keelekujudest laenamine võimalik, aga ebatõenäoline, kuna slaavi ja [[läänemeresoomlased|läänemeresomeläänemeresoome hõimude]] tolleaegsed (enne 7. sajandit) asualad olid teineteisest eraldatud [[baltlased|baltlastega]] asustatud piirkondadega ning keelekontakte seetõttu ilmselt polnud. [[Tiit-Rein Viitso]]<ref> Viitso, Tiit-Rein (2013). Pilk "Eesti etümoloogiasõnaraamatule". Emakeele Seltsi aastaraamat. 58/2012, lk 299-308. Tallinn, 2013.</ref> kritiseerib seda seisukohta ja väidab, et teatava hulga slaavi laenude olemasolu on etümoloogiliselt usutav. Samuti paigutab Eesti etümoloogiasõnaraamat Viitso hinnangul [[vanavene keel]]e väljakujunemise ja leviku liiga varajasse aega ja väidab, et tegelikult algas ee alles 10. sajandi lõpus ja sellele eelnenud slaavi päritolu laensõnu tuleks pidada algslaavi laenudeks.

Oletatavad slaavi laenud on nt ''tragi'' (agar), ''ais'', ''haug'', ''väin''.<ref name="Eesti etümoloogiasõnaraamat" />