Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
26. rida:
===1920–1921===
ÜENPÜ registreeriti ametlikult [[Tallinn-Harju Rahukogu]]s 11. novembril 1920. aastal ehkki ühingu tegevus oli juba algusest kommunistliku suunitlusega, hilisem ÜENPÜ juht [[Voldemar Tuberik]] osales juba 1920. aasta jaanuaris Nõukogude Lätis, Riias toimunud [[Ülemaailmne Noorte Kommunistlik Internatsionaal|Ülemaailmse Noorte Kommunistlik Internatsionaal]]i konverentsil ning ÜENPÜ tegutses [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] juures.
ÜENPÜ esimene koosolek peeti [[5. detsember|5. detsembril]] [[1920]]. aastal Tallinnas [[Väike-Karja tänav]] 18 asunud [[Tööliste maja]]s. ÜENPÜ juhtideks olid 1920. aastal [[Georg Kreuks]], Voldemar Tuberik ja [[Arnold Sommerling]], kes ka koostasid ÜENPÜ põhikirja. Ühingu tegevust juhendas Eestimaa Kommunistliku Partei poolt Georg Kreuks. Riigivastase poliitilise tegevuse eest vahistati G. Kreuks 1920. aasta aprillis ning mõisteti süüdi [[35 protsess]]i käigus.
36. rida:
===1921–1940, illegaalne EKNÜ===
[[14. aprill]]il [[1921]]. aastal ÜENPÜ, mille oli juba rohkem kui 1000 liiget{{lisa viide}} suleti, [[Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühingu Kesknõukogu|Kesknõukogu]] ja osa liikmeid vahistati ning mõisteti [[115 protsess]]i käigus süüdi. 1921. aastal hakati moodustama illegaalse EKP aktivistide abil moodustama illegaalset (põrandaalust) [[Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingut]] (EKNÜ).
[[1. detsember]] [[1921]] ilmus EKNÜ põrandaaluse häälekandja "[[Noor Proletaarlane]]" esimene number. [[3. september]] [[1922]] peeti [[Harjumaa]]l [[Peningi vald|Peningi vallas]] [[Võisilma talu]]s EKNÜ I kongress, millest võttis osa 16 saadikut, kes esindasid ühingu 286 liiget. Kongress andis revolutsioonilisele noorsoole kindla tegevuskava. Keskomitee sekretäriks sai [[Jaan Kreuks]].
EKNÜ osales [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusus]], ligi kolmandik võitlussalkastest olid EKNÜ liikmed. Ülestõusu ajal ja järgnenud võitluse läbi hukkus palju noori, nende seas EKNÜ Keskkomitee liikmed [[Arnold Sommerling]], [[Osvald Piir]] ja [[Rudolf Pälson]]. EKNÜ suudeti taastada [[1926]]. aasta lõpuks.
[[1931]]. aastal paljud EKNÜ aktivistid vahistati. Pärast seda ei läinud korda EKNÜ ülemaalist organisatsiooni taastada enne kui [[1940]]. aastal juulis.
=== 1940 – 1941===
Pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t komsomoliorganisatsioon taastati ning 18. oktoobril [[1940]] võeti EKNÜ ÜLKNÜ-sse ja nimetati ELKNÜ-ks.
EKNÜ Keskkomitee juurde oli augustis 1940 moodustatud [[
===1944–1950 ===
54. rida:
=== 1950–1980 ===
[[1956]]–[[1965]] töötas [[Kasahstan]]is uudismaal üle 7000 [[Eesti NSV]] noore. [[1957]]. aastal korraldati esimesed [[noorte suvepäevad]]. [[1964]] asusid tööle esimesed [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a ja 1967 esimesed [[Eesti Õpilasmalev]]a rühmad. Suurt kõlapinda leidis [[1969]]. aastast komsomoli-organisatsioonides korraldatav üleliiduline leninlik arvestus.
[[Komsomol]]i algatusel tehti nõukogude rahva revolutsiooni-, lahingu- ja töökuulsuse paikadesse matku "Tunne oma kodumaad". [[1960]].–[[1980]]. aastail aitasid kommunistlikud noored kaasa [[Balti Soojuselektrijaam]]a ja [[Eesti Elektrijaam]]a, tsemenditehase "[[Punane Kunda]]", kaevanduse "[[Estonia kaevandus|Estonia]]", [[Iru Soojus- ja Elektrijaam]]a, olümpiarajatiste jpt löökehituste valmimisele. [[1976]] – [[1980]] lähetas ÜLKNÜ [[ENSV]]-st üleliidulistele [[komsomol]]i löökehitustele ligi 1300 noormeest ja neidu, peamiselt Baikali-Amuuri raudtee, [[Kaama Autotehas]]e ja "[[Atommasši]]" ehitusele ning [[Tjumeni oblast]]isse.
[[1. jaanuar]]il [[1981]]. aastal kuulus ELKNÜ 2562 algorganisatsiooni 162 260 liiget. ELKNÜ-d autasustati tema 60. sünnipäeval [[Tööpunalipu orden]]iga.
| |||