Diood: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
Kuid tühjendusala ei saa laieneda lõputult. Iga elektron-auk paarile, mis ühenduvad, jääb kummalegi poolele üks vastupidiselt laetud liikumatu osake. Ühendumise jätkudes aina rohkem ioone tekib ning tühjendusalal laieneb elektriväli, mis aegamisi aeglustab ja lõpuks peatab ühendumised. Selleks ajaks on tühjendusalale tekkinud nn sisse-ehitatud potentsiaal.
Kui dioodile lastakse peale samapidine pinge, kui on tühjendusalal, siis tühjendusala jätkab isolaatorina käitumist, takistades igasuguse suurema voolu dioodis (kui just tegu ei ole valgusdioodiga, kus siirde käigus jätkuvalt ühendumine toimub valguse eraldumisega). See on vastupingestuse nähtus. Aga, kui rakendatav pinge on vastupidine seesmisele potentsiaalile, siis ühendumine võib jätkuda, väljendudes arvestatava koguse voolu läbi laskmisega pn-siirdel. Ränidioodidel on sisemine potentsiaal ligikaudu 0,7 V (0,3 V Germaaniumiga ja 0,2V Schottky'l). Seega, kui väline vool läbib dioodi, siis pinge dioodil kasvab logaritmiliselt vooluga nõnda, et P-lisandiga piirkond on positiivne N-lisandiga piirkonna suhtes ning diood on "sisse lülitatud" kuna sellel on päripinge.
Dioodi I-V karakteristiku saab lähendada nelja tööpiirkonda.
[[File:Diode current wiki.png|thumb|417x417px|pn-siirdega dioodi I-V karakteristik.]]
Väga kõrgel vastupingel, üle tipp vastupinge, toimub protsess, mida kutsutakse tagurpidiseks lagunemiseks, mis põhjustab suure tõusu voolus, mis tavaliselt kahjustab dioodi säärasel viisil, et see ei tööta enam.
==Dioodide tähistamine==
Dioodidele tähistamine lihtsustab konkreetse dioodi äratundmist. Dioodide tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad.
| |||