Jõulutoidud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
46. rida:
Lõuna-Eestis säilitati soolaga segatud verd ka jõuluvorstide jaoks - veritanguvorst oli neil jõulupühade põline söök. Arvatavasti sealtkaudu levis veritanguvorstide söömine ka Põhja-Eestisse kus eelnevalt söödi peamiselt hapendatud verivorste. [[Läänemaa]]l oli levinud verikäkkide söömine.
 
==== Käkid (1912)<ref>Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 213 – 214, [[1912]]</ref> ====
{{Vaata| Käkid}}
Pool toopi odra tangusid keedetakse kolmveerand ehk ühe toobi vee ja paraja soolaga pool-pehmeks, lastakse ära jahtuda, lisatakse kolmveerand naela peenikeseks lõigatud [[neerud|neeru]]rasva ja 2 akitud sibulat juurde, siis veel pool theelusika täit pipart, 1 theelusika täis vürtsi, väikene peotäis [[Harilik pune|vorstirohtu]], pool toopi ehk ka kolmveerand toopi läbi sõela kurnatud verd, kolmveerand naela ehk pool naela jämedat rukijahu ja kaks peotäit [[oder|odra]][[jahu]] ja segatakse kõik hästi läbi. Siis määritakse praepann külma searasvaga, riputatakse jahuga üle, kallatakse see segu panni peale ja praetakse [[ahi|ahjus]] valmis. Kui külmaks on läinud, lõigatakse 2 kuni 3 sõrme laiused ja ühe sõrme pikkused ribad ja praetakse või ehk rasva sees. Panni peale, ülejäänud [[või]] juurde võib haput koort panda, sellega läbi keeta ja kasteks käkide kõrvale anda.
55. rida:
 
Usukuuluvuse järgi valmistati ja söödi Eesti erinevais paigus ka valgeid vorste.
 
=== Jahutoidud ===
 
==== Kollane kringel<ref>Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 253 – 254, [[1912]]</ref>====
{{Vaata| Kringel}}
Pool toopi [[piim]]a tehtakse soojaks, 10 [[kopikas|kop.]] eest sahvrani, mis enne ahjus kuivatatud peab olema, õerutakse peeneks, leotakse [[piiritus]]e ehk roosivee sees ära ja lisatakse piima juurde niisama ka 7 kni 8 kop eest pärmi, paras jagu soola ja 1 nael jahu, klopitakse taigen läbi, kaetakse rätikuga kinni ja lastakse soojas kohas kerkida. Vaheajal segatakse hästi suur pool naela võid vahule, lisatakse sinna juurde 10 peeneks õerutud kardemoni, 10 peeneks õerutud mõrudat [[mandel|mandlit]], 1/2 naela suhkrut ja 3 klopitud tervet muna. Kui taigen hästi kerkinud on, segatakse või taigna hulka, siis veel 3/4 naela puhastatud rosinaid ja korintisid ja suur tükk vürfliteks lõigatud sissetehtud apelsini koort ehk sukkadet ([[sukaad]]) ja veel vähehaaval 1 1/2 kuni 2 naela jahu, kastetakse tainast 1 tund aega, lastakse jälle tõusta, vormitakse laua peal suur kringel, pandakse võiga määritud ja jahuga üleriputatud pleki peale, lastakse veel kord kerkida, võietakse pealt munaga, puistatakse suhkrut ja peeneks akitud mandlit peale, tervetest mandlitest võib ka tärnisid teha, lpkatakse plekk ahju ja küpsetatakse [[kringel]] ilusaks pruuniks ja küpseks.
 
=== Koduõlu ===