Jõulutoidud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Eesti talurahva jõulutoidud on olnud [[sealiha]], [[jõululeib]] ehk jõuluorikas, [[verivorstid]], [[hapukapsad]]; uuema jõulukombestiku järgi ka [[piparkoogid]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>. Jõulujoogiks on olnud [[õlu]]<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
Pidulaual pidi kindlasti olema [[koduõlu]], sealiha (poolik seapea{{lisa viide}}), [[jõululeib]] ja jõuluvorstid{{lisa viide}}. Tavalised jõulutoidud olid veel [[pähklid]], kapsad, keedetud oad{{lisa viide}}, herned, naerid, kala ja [[või]]{{lisa viide}}.
=== Köögiviljatoidud ===
52. rida:
Humalaid keedetakse rohke veega tund aega. Ämbri keeva vee sees sulatatakse suhkur, lisatakse läbi riidekoti lastud humalavesi, linnase-ekstrakt ja pool klaasi pruunistatud suhkrut juurde. Pärm leotatakse vähese vee ja supilus.jahu sees, lastakse natuke aega kerkida ja pannakse ''pooljahtunult'' õllevee hulka, õlu käärib kaane all katlas, kuni vaht päält kahaneb, 24 kuni 36 tundi, siis lastakse läbi klaaslehtri puhtaisse pudelitesse, korgitakse keeva vee sees leotatud uute korkidega kinni ja tõmmatakse nöör üle. Külmas keldris hoides võib õlut teisel ehk kolmandal päeval juua, mida kauemini aga õlu seisab, seda paremaks ta läheb. ''Põhjasagu ei tohi pudelitesse täita.''<ref>Adeline Tannbaum, Keedu- ja majapidamis-juht, 4. trükk, Tartu, lk 257, 1928</ref>
Õllel oli tähtis roll ka uusaastakombestikus, nii võeti Saaremaal hingekesi uusaastaööl just õllega vastu.
== Viited ==
| |||