Jõulud eesti rahvakalendris: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
25. rida:
[[jõuluvana]]
Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema [[õlu]], [[sealiha]] (poolik seapea), [[jõululeib]] ja [[jõuluvorst]]id. Tavalised jõulutoidud olid veel [[pähklid]], [[kapsad]], keedetud [[uba|oad]], [[herned]], [[naerid]], [[kala (toit)|kala]] ja [[või]] ka kollane kringel (magusapoolne [[palmiksai]] [[safran]]iga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl (morss).
Usuti, et [[jõululeib]] (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal [[viljasalv]]e, ning jagati [[karjalaskepäev]]al loomadele ja inimestele.
| |||